ÕL VIDEO | HÄDAVAJALIK KRIISIVARU: nõnda saad hakkama ka üleujutuse või tormi ajal (60)

Käesoleva aasta jaanuaris tabas Kuressaaret mitmetunniline elektrikatkestus, mis jättis vooluta ligi 13 000 majapidamist. Tegu oli argipäevaga ja piirkonnaga, mis – erinevalt saare maapiirkondadest, kus majapidamistel on joogiveekaevud ja ahjud tubades –, toimis peaaegu täielikult elektri toel. „Sisuliselt töö seiskus. Meil generaatorite süsteeme vallas ei ole,“ meenutas Saaremaa vallavanem Madis Kallas kehva olukorda. „Õppusi on küll palju tehtud, aga minu jaoks oli see ikkagi külma vette viskamine.“

See on üks juhtum, mida siseministeerium toob välja kriiside hulgas, mis on Eestit lähiaastatel tabanud. Ühtlasi illustreerib see seda, kui haavatav on Eesti igapäevaelu.

Kõige suuremaks kriisiks peetakse 2005. aasta Pärnu üleujutust, kus sajad inimesed pidid oma kodud jätma. 2010. aastal möllanud lumetorm Monika tõi Eestisse paksu lumevaiba, halvates elektrilevi ning jättes autojuhid mitmeteks tundideks maanteedele lumelõksu. 2018. aasta suvel leegitsenud Vikipalu tulekahjus põles 200 hektarit metsa ja maastikku.

Siseministeerium avalikustas kolmapäeval käsiraamatu ja veebilehekülje kriis.ee, mis koondab erinevaid juhiseid, et inimesed tuleks omal käel paremini toime kriisiolukordades.

„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid,“ rääkis siseministeeriumi asekantsler Viola Murd. „Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda.“

Murde tõi välja, et Eestis tekitavad kriise just rasked ilmastikuolud. Vaadates lähiajalugu ja Keskkonnaagentuuri andmeid, on põhjust eeldada, et Eesti ilm muutub veelgi ekstreemsemaks: talved muutuvad tormisemaks, suved põuasemaks ja ühtlasi suureneb üleujutuste võimalus.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutas, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Kui 92% Eesti elanikest usuvad, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama, näitavad uuringud ja päästeameti kogemused, et inimesed hindavad oma võimeid üle. „Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud.“

Praktiliselt kõik elutähtsad teenused – jook-söök, transport, soojus ja kommunikatsioon – toimivad Eestis elektri abil. „Peame aru andma, et kahetunnine elektrikatkestus tänasel päeval on hoopis midagi muud kui kümme aastat tagasi. Elutähtsate teenuste ristsõltuvus elektrist on nii suur, et see mõjutab meie igapäevast elu,“ märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Elari Kasemets.

Hädaolukorra seaduse järgi lasub ka kohalikel omavalitsustel kriisiolukordades kohustusi, nagu teede, kanalisatsiooni ja kaugkütte töös hoidmine. „Kriisideks valmistumine ei käi nii, et nüüd oleme absoluutselt valmis. Töö käib pidevalt,“ ütles Viola Murd. „Kui peaks hinde panema, siis see oleks tugev kolm.“

Saaremaa vallavanema sõnul on jaanuarikuine kriis pannud valda rohkem mõtlema ja tegutsema. Tänu haldusreformile, mis tõi kokku kaksteist omavalitsust, on vallal rohkem rahalisi vahendeid, et kriisideks valmistuda. „Meil on nüüd tööl inimene, kelle tööülesandeks on tegeleda kriisiplaanidega,“ täpsustas Kallas.

Vastsed kriisiolukorras käitumise käsiraamatud on trükisena kättesaadavad raamatukogudes ja jõuavad peatselt ka koolidesse. Lisaks on kasulik info kogutud Naiskodukaitse tasuta mobiilirakendusse „Ole Valmis!“, mis on peatselt kättesaadav ka vene ja inglise keeles.

Mida läheb inimestel vaja, et nad suudaks iseseisvalt toime tulla seitse päeva?

Toimetulekupakk seitsmeks päevaks

• Kõige tähtsam on vesi, toit ja kommunikatsioon. Päevas peaks ühe inimese kohta olema vett minimaalselt kolm liitrit. Pääseamet soovitab kasutada joogitopsi, mille sees on filter: nii saab tarvitada looduses voolavat(!) vett.
• Varuda rohkem kui paar pakki kuivtoitu (pudrud, riis, tatar jms). Kõrvale näkileivad.
• Purgiroad. Kiirelt valmivad (kriisiolukordades ei saa laristada vett ega küttekeha).
• Konservid (nii magusad kui ka soolased). Rõhku tuleks panna sellele, mis meeldib. Maitse-eelistused kriisides ei muutu.
• Kiirnuudlid-pakisupid.
• Magusad toitained (šokolaadid-küpsised), et jaguks energiat.
• Küünlad ja tikud. Söögitegemisel tuleb kasuks pealamp.
• Hügieenivahendid. Varuda nii väikseid kui ka suuri kilekotte. Kasulik nipp: söögitarvikutele tõmmata peale väike kilekott, et nõudepesemisele ei peaks kulutama vett ja energiat.
• Patareidega raadio, et olla uudistega kursis.
• Esmaabipakk ja ravimite tagavara.
• Akupank, et saaks teha hädakõnesid.
• Teip.
• Gaasiga väike matkapliit.
• Multitööriist.