Pere tellib restoranis perepitsa, mille diameeter on 38 cm. Kahjuks ei suuda restoran seda valmistada ja kelner toob hoopis kaks pitsat diameetriga 20 cm ning selgitab seejuures klientidele, et näete kui hästi teil läks ‒ 38 cm diameetri asemel saite 40 cm pitsat, tervelt kaks sentimeetrit rohkem. Pereisa pole aga olukorraga rahul, sest pitsa suurust ei iseloomusta kõige paremini mitte selle diameeter, vaid pigem pindala, mis 38 cm diameetri korral on 1134 cm2. Pitsa pindala, mille diameeter on 20 cm on aga 314 cm2 ehk kaks pitsat on 628 cm2. Oluliselt vähem, mitte kaks sentimeetrit rohkem.
Riik arvutab oma lastetoetuste skeemiga sama nutikalt nagu see kelner. Seda reklaamitakse justkui tohutut võitu, kuid numbritesse süvenedes selgub, et võitu pole ollagi. Olulist lisa saavad vaid valitud ja kõigi vähekindlustatute olukord plaanitud reformiga oluliselt ei parane. Peale selle nõuab reform kõigepealt uue süsteemi välja töötamist ja riigi IT-süsteemide arendamist jne. Ja kas on mõtet teha hästi asju, mida pole vaja üldse teha.
Samal ajal maksab riik koolilõuna eest vaid euro, kuigi selle raha eest ei saa ammu enam täisväärtuslikku lõunat. Mõnel pool maksavad lisa omavalitsused, teised koolid küsivad raha vanematelt. 2018. aastal maksti koolilõunatoetust 26 mln eurot. Kas lapsed siis saaks tasuta süüa, kui lisada toetust näiteks 10 mln? Tasuta koolilõuna tagab, et kõik koolilapsed saavad korra päevas süüa. Ja polegi vaja keerukat IT-arendust. Sama lugu on miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumiga. Esimene neist tõuseb uuel aastal 725 euroni, teine 654 euroni ehk riik võtab iga kuu 14 euro tulumaksu ka neilt, kelle teenistust tuluks raske nimetada.
Äkki ikka enne vaatame, mis lahendused meil juba olemas on, mis toimivad ja päriselt raskustes perekondi aitavad. Teisisõnu piisab ehk kõigepealt mõne aegunud numbri ajakohastamisest, enne kui hakkame uut ja superkeerulist süsteemi ehitama.
Kommentaarid