Linnujaht pole midagi uut. Kui moodsal ajal leiab potist pigem kana, siis ajalooliselt on hinnas olnud ka muude lindude liha. Rooma ülikute kokaraamatust leiab vihje, et toonekurg olla hea salvei ja pipraga. Valge-toonekurg on praegu Eestis kolmanda kategooria kaitsealune liik ja seega on talle peetav jaht kuritegu, mis võib endaga kaasa tuua kuni viieaastase vangistuse.
Kui toonekurgi on meil vähe, siis hanede populatsioon kasvab seevastu jõudsalt. Mõned väidavad, et neid on juba isegi liiga palju, sest nad söövad ära maha külvatud vilja. Viimase viie aastaga võivad hanekahjud ulatuda 800 000 eurost kuni 2 670 000 euroni. On neid, kes leiavad, et linnujaht tuleb igal juhul välistada ja on neidki, kes arvavad, et tina keres on ainuke viis, kuidas õpetada linde põldudest eemale hoidma. Looduskaitsealuse liigi küttimine väärib aga vaid hukkamõistu.
Seepärast on tähtis kõik reeglid läbi rääkida, mida, miks ja kuidas teha. Näiteks on hanejahti võimalik pidada vaid põllumaal, kuhu on külvatud teravilja, rapsi, rüpsi ja kaunvilju. Loaga tohib ühest haneparvest korraga küttida kuni kaks lindu. Isegi ajalooliselt oli selge, et kurgi tohtis lasta vaid valitseja loaga.
Läbimõtlemata küttimisega on inimene loodusele palju pahandust teinud. Kuigi loodus suudab palju asju lõpuks tasakaalustada, ei pruugi saavutatu meile sobida. Inimesed saavad iga päevaga üha targemaks ja mõistavad paremini, miks looduses on asjad nii, nagu nad on. Kui otsustame, et jaht peab lõppema, siis peame leidma ka viisid, kuidas näiteks hanekahjusid ära hoida, sealhulgas tagada, et nad ei teeks muulegi loodusele liiga. Kui aga küttimine on lubatud, siis tuleb tagada, et see kulgeks võimalikult säästvalt.
Kommentaarid