Hanelistel on kevadel enne pesitsuspaika lendamist vaja koguda rasvavarusid, mistõttu on nõudlus söögilaua järele eriti suur. Meelepärast söögipoolist leivad linnud põllumaadelt, mis jällegi tekitavad tuska põllumeestele.
Foto: Kollaaž (Aldo Luud, Raigo Pajula)Hanekahjud võivad ulatuda kuni 2 670 000 euroni.
PÕMM-PÕMM: Tallinna külje all lubatakse maha lasta 150 hane (1)
Keskkonnaamet on uuringu raames lubanud Ida-Harju jahipiirkonnas pidada heidutusjahti hanelistele, et selgitada välja, millised on kõige efektiivsemad viisid lindude peletamiseks. Jahti on võimalik pidada vaid põllumaal, kuhu on külvatud teravilja, rapsi, rüpsi ja kaunvilju. Loaga tohib ühest haneparvest korraga küttida kuni kaks lindu.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on viimase aastakümne jooksul oluliselt suurenenud Eestit rändel läbivate haneliste arvukus, mis on oluliselt suurendanud nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele maadele. Seda on kinnitanud nii uuringud kui ka tõdetud laiapõhjalistel ümarlaudadel. Nii põllumajandus- kui keskkonnavaldkonna esindajad on üksmeelel, et praegune kahjude kompenseerimissüsteem ei kata tegelikke kahjusid. On tõdetud, et erinevate heidutusmeetmete mõju väheneb ajas, kuna linnud harjuvad sellega pikemas perspektiivis ja tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil kui linnujaht on keelatud. Hanelistel on kevadel enne pesitsuspaika lendamist vaja koguda rasvavarusid, mistõttu on nõudlus proteiinirikka sööda järele eriti suur.
Kommentaarid