Riigieksamite edasilükkamine on igal juhul parem variant, kui olnuks nende ärajätmine. Olgugi et ülikoolid võinuks tänavu oma sisseastumistingimusi paika pannes liikumispiirangutest kammitsetud aastakäigule vastu tulla, tinginuks eksamite ärajäämine muresid järgnevatel aastatel: kuidas hinnata koolilõpetamise järel ajateenistusse, rändama või lihtsalt valele erialale läinuid hiljem võrdsetel alustel riigieksamite sooritajatega? Kuigi hilisem riigieksamite (uuesti) sooritamine on alati olnud võimalik, on värskelt materjali omandanuil vanemate eksamitegijate ees selge eelis. Pealegi ei piirdu tänapäeva noorte püüdlused mitte üksnes kodumaal pakutavaga, üha rohkem on uuritud piiritaguseid õppimisvõimalusi.
Samadel põhjustel tuleb ettevaatusega suhtuda Mailis Repsi ettepanekusse, et kaaluda võiks riigieksamite vabatahtlikuks tegemist. Kuigi üksnes kõrgelt motiveeritud ja selge ülikoolisihiga õppurite eksamitööde hindamine võiks säästa enneolematu ajalise surve all töötavate eksamineerijate väärtuslikke töötunde, tuleks see selgelt noorte edasiste võimaluste arvelt – praegune (ka näiteks eriolukorrast tingitud ärevuse tõttu) eksamivõimalusest loobumine võib kätte maksta aastate pärast. Ja kas pole hariduseusku Eestis seni valitsenud vaikimisi eeldus, et kõik keskkoolilõpetajad jõuavad varem või hiljem ülikooli või rakenduskõrgkoolidesse?
Sestap ei maksa eksamikorraldust muuta rohkem, kui on viirusest tingitult hädavajalik.
Kommentaarid (0)