Rumeenlaste lihavõtted: punase muna alleshoidmine 40 päeva pärast pühi toob õnne kogu aastaks

Transilvaanias ja Banatis usuti, et:

• suurel neljapäeval ei tohi päeval magada. Kes magab, on kogu aasta laisk ja kasutu.
• igal inimesel pidi pühadeks olema vähemalt üks uus rõivaese.
• suurel reedel peetakse ranget paastu – siis ei sööda, jooda ega tehta tööd.

Kirikusse minematajätmine toob haigused

Ülestõusmispühade ööl käivad rumeenlased kirikus, et osaleda jumalateenistusel. Kes jätab minemata, kannatab kuni järgmiste pühadeni puuduse ja haiguste käes. Teenistusel tehakse ümber kiriku ristikäik. Usklikel on käes küünal, mille nad süütavad preestri küünla leegist. Usutakse, et need, kes on valguseta, on kasutud. Teenistuse lõppedes pakub kiriku ukse juures olev preester koguduse liikmetele veinis leotatud pasca't.

Seda ümmargust traditsioonilist Rumeenia lihavõtteküpsetist valmistatakse nisujahust, juuretisest, soolast ja lehmapiimast. Pasca keskel on punutistest moodustatud rist, sümboliseerimaks seda, millele naelutati Jeesus. Kook küpsetatakse valmis kas suurel neljapäeval või vaiksel laupäeval ning viiakse siis laupäeval kirikusse, et seda ülestõusmispühade hommikul pühitseda. Transilvaanias küpsetati pasca't aga kolmapäeval ja see pühitseti kirikus suurel neljapäeval. Pasca on esimene toit, mida tarbitakse pühapäevasel päeval ja selle söömisest ülejääv puru antakse loomadele. Seda viiakse ka neile tuttavatele ja perekonnaliikmetele, kes siiski kirikusse ei tulnud.

Munade kaunistamist alusta nende hoolikast pesemisest

Pühade seotus munadega pärineb juba kristluse-eelsest ajast. See on olnud nii ka Euroopa ja Aasia rahvastel. Öeldakse, et muna esindab maailma Loojat, see on universumi sümbol, kõrgeima jumaluse teos. Värvilisi mune, eriti punaseid, on kingitud kevadise pööripäeva puhul Rooma ajast alates.

Ka Rumeenias ei leidu ühtki majapidamist, kus vaiksel nädalal poleks tegeletud munade kaunistamisega. Usuti, et suurel neljapäeval kaunistatud munad ei rikne kogu aasta jooksul. Nende kaunistamine hõlmab aga kahte etappi: mustri joonistamist ja munade toonimist, kuid alustama peab hoopis hoolikast pesemisest ja puhastamisest.

Mune kaunistatakse vahendiga, mida kutsutakse pliiatsiks. Selle abil joonistatakse munale sulanud vahaga soovitud mustreid. Levinuimaks motiiviks on ümber muna tõmmatud vöö, sagedasti esinevad ka muud sümbolid: rist, kahvel, kuusk, tammeleht, lill, zoomorf. Pärast mustrite joonistamist munad ka värvitakse.

Kurat peidab end tühjas munas

Mune keedetakse uues ja puhtas potis, kuhu on lisatud pisut mineraale. Kui tänapäeval kasutatakse punase värvi saamiseks sünteetilisi pigmente, siis vanemal ajal saavutati verev toon punase lepapuu koore abil. Taimede kogust suurendatakse keeduvees järk-järgult, et munad liiga tumedaks ei värvuks. Protsessi lõpus puhastatakse need ettevaatlikult. Ka rätik, millega mune pärast toonimist pestakse, peab olema puhas. See pühitsetakse ja hoitakse alles kogu aasta. Mõnel pool suitsutatakse seda lausa suitsutiga, sest sellel pidavat olema raviv jõud.

Värvidest kasutatakse mitmeid: kollast, sinist, rohelist ja musta. Viimane neist sümboliseerib Kristuse kannatusi ristil, tema piinu ja valu. Punaseid mune nimetatakse Bucovina piirkonnas aga marjadeks.

Munad, millel on rohkelt kaunistusi ja rikkalikum värvivalik, olevat suurema „kunstilise väärtusega“. Tehnilise keerukuse tõttu keedetakse neid aga vähem. Niisamuti neid ei sööda, neil on ainult dekoratiivne roll. Kuigi mõnikord puuritakse munadesse ka imepisike auk, mille kaudu eemaldatakse munavalge ja -kollane, siis samas usutakse, et tühje mune ei ole majapidamises tark hoida, sest „kurat peidab end munas“.

Koksijad kohtuvad teises ilmas

Munadepüha esimesel, teisel ja kolmandal päeval on levinud kaunistatud munadega koksimine. Muna teravat otsa kutsutakse „peaks“ ja tömpi otsa „tagumikuks“. Mõnes piirkonnas koksitakse ülestõusmispühade esimesel pühal ainult „peaga“ ning teisel ja kolmandal päeval mõlema poolega. Usutakse, et need, kes munadega koksivad, kohtuvad teises maailmas. Üksteisele öeldakse: „Kristus on surnuist üles tõusnud“ ja vastatakse: „Tõesti, ta on üles tõusnud!“. See, kelle munakoor katki läheb, peab oma muna võitjale loovutama. Kui ta aga keeldub, usutakse, et ta sööb seda mädamuna teises ilmas.

Pühade ajal surejad saavad otse paradiisi

Munadepüha hommikul asetatakse puhtasse anumasse punane muna, vesi ja münt. Seejärel peseb pererahvas selle veega oma nägu ja käsi. Sellega garanteeritakse tervisest pakatav jume ja rikkus kogu aastaks. Nii nagu munade koksimisel, hõigatakse ka majja sisenemisel: „Kristus on surnuist üles tõusnud“ ja vastatakse: „Tõesti, ta on üles tõusnud!“. Usutakse, et kõigil, kes ülestõusmispühade ajal surevad, on vedanud. Sel päeval on taevas avatud ja inimene pääseb otse paradiisi.

Söögi toob see, kes lokulauda ei valva või varastada ei mõista

Ülestõusmispühade ajal oli keelatud töötada, pilli mängida, muusikat kuulata ja isegi reisida. Selle asemel kogunesid noored kirikuõuele. Nad koksisid mune, lõid lokulauda või helistasid kirikukellasid.

Tsara Motsilor’is viiakse kirikus asuv lokulaud kalmistule, kus seda valvatakse. Kui valvajad ei ole piisavalt hoolsad ja lokulaud varastatakse, peavad nad korraldama rikkaliku söömaaja. Kui lokulaua varastel plaan ebaõnnestub, toovad road lauale nemad.

Mõnes riigi piirkonnas kõlasid kellad ja lokulauamäng kolm päeva järjest. Lokulauda löövad sageli poisid, tüdrukud helistavad kellasid. Kui kelli helistavad aga tüdrukud, kasvab lina ja kanep sel aastal eriti jõudsalt.

Vaata videot lokulaua löömisest:

Hommikune näopesu toob punase muna ja armsama

Tänapäeval toimuvad pühade ajal mitmed lihavõttekombeid ja -traditsioone tutvustavad festivalid. Üks neist toimub Drăgoteni’s Bihori maakonnas. Festivalil julgustatakse noori kandma rahvariideid ja osalema munade kaunistamise võistlustel, lööma lokulauda või laulma Rumeenia rahvalaule.

Erinevalt teistest piirkondadest tähistatakse Moldova rumeenlaste hulgas ülestõusmispühi kirikus, kus esmalt lauldakse teenistusel „Kristus on üles tõusnud“ ning pärast seda tehakse väljas tugevat lärmi, et kurje vaime eemale peletada. Õhtul lähevad vallalised tüdrukud kirikusse ja pesevad kellatornis kellad pühitsetud veega puhtaks. Sama veega pesevad nad järgmisel hommikul oma nägu, et poisid neid armastama hakkaksid. Traditsiooni kohaselt peaksid poisid, kellel on vallalise tüdruku vastu tunded, minema tüdruku juurde koju ja kinkima talle punase muna.

Pühitsetud mooniseemned, sool ja küüslauk

Bârsei piirkonnas toimub suur kogukonnapidu noortele. Tantsijad ja lauljad koguvad noortelt tüdrukutelt mune ning suunduvad üheskoos piknikule Saalomoni Kivide juurde, kus toimuvad mitmesugused võistlused. Neist kõige tuntum ja armsam on sõjanuia viskamine.

Câmpulung Moldovenesci linnas kogunevad inimesed varahommikul aga kirikuaeda. Küünlaid käes hoides istuvad nad ringis ja ootavad preestrit, kes nende pühadetoiduga täidetud korvid pühitseks. Korvis on piirkonnale omaste mustritega kaunistatud lina, millele asetatud taldrikul on pühitsemiseks välja pandud sümbolid: mooniseemned, sool, suhkur, jahu, sibul ja küüslauk. Põua vältimiseks visatakse mooniseemned jõkke. Soola tuleks hoida aasta läbi, et rohkesti rikkust juurde tuleks. Suhkrut kasutatakse veiste haiguste puhul, jahu aga rikkaliku viljasaagi tagamiseks. Sibul ja küüslauk kaitsevad putukate eest. Lisaks on taldrikule lisatud pasca-kook, sink, juust, raha, lilled, mädarõigas, punane peet ja muidugi punased munad.

Esimesest koksitud munast amps kõigile pereliikmetele

Moldovas naasevad kristlased kirikust koju süüdatud küünlaga ja teevad küünlaleegiga idapoolsele seinale väikese ristimärgi. Seda küünalt hoiavad nad kogu ülejäänud aasta kodus. Mitmes Moldova külas pesevad inimesed nägu veega, kuhu eelnevalt on asetatud lilli, raha ja punane muna. Nii toimides usutakse saavat punased põsed nagu punasel munal, rikkust ja tervist. Kes viimasena end peseb, saab raha endale.

Traditsiooni kohaselt peavad esimesest koksitud munast kõik pereliikmed sööma – et olla alati koos. Samuti öeldakse, et inimene, kelle muna koor munadepühal ei purune, leiab otsa enne teisi. Samas usutakse ka, et kellegi teise muna katki lüües oled kogu aasta tugev. Kui leiad ülestõusmispühade esimesel pühal muna kahe munakollasega, tasub valmistuda aga pulmadeks.

Lahkarvamuste vältimiseks valitagu õigest soost ukselävest üleastuja

Pruti jõe kallastel on traditsiooniks visata munadepühal söödud munade koored teele või õitseva puu juurte lähedale. Öeldakse, et see on hetk, mil saabub hea ilm.

Maramures, Lăpuşului piirkonnas ja mõnes Moldova külas on tänini säilinud komme, et kuni 9-aastased lapsed lähevad esimese püha hommikul sõprade ja naabrite juurde Issanda ülestõusmist kuulutama. Peremees annab igale külalisele punase muna. Lahkumisel tänavad lapsed kingi eest ja soovivad pererahvale rõõmsaid pühi. Sellel päeval peab majas esimesena üle läve astuma poiss, siis pole majapidamises aasta jooksul lahkarvamusi.

Muud ülestõusmispühadega seotud uskumused: 

• Lihavõttepühal pole hea magada, sest ülejäänud aasta jooksul oled unine, sul on halb õnn, ussid söövad ära külvatud seemned, saak hävitatakse ja vihma sajab alati, kui soovid põllul töötada.
• Ülestõusmispühade küünalt tuleb hoida majas ja süüdata haiguse, loodusõnnetuste, murede korral.
• Munadepüha hommikul on hea esmalt vaadata värske veega täidetud kaussi. Öeldakse, et siis on ülejäänud päevadel aastas hea silmanägemine.
• Munadepühal ei panda munale soola, sest siis higistad kogu aasta.
• Pasca-koogil olevat risti või kaunistust peetakse ravivahendiks, mistõttu hoitakse seda kogu aasta alles.
• Pühitsetud kukk arvati olevat külluse, tervise ja armastuse allikaks. Varasematel aegadel viisid inimesed kuked ülestõusmispühade teenistusele põhjusel, et sellel, kelle kukk esimesena õhtul laulis, veab terve aasta. Pärast seda annetati kuked vaestele.
• Munadepüha lauas on hea süüa esmalt muna – see toob aasta jooksul kehale tervise. Seejärel kala ja siis linnuliha – et olla nõtke nagu kala ja kerge kui lind.
• Kui hoiad punast muna pärast munadepüha 40 päeva alles ja see ei purune, on õnne kogu aastaks.
• Munadepüha ajal pannakse maja kaitseks läve alla väike rauatükk.
• Ülestõusmispühadel sündinud lapsed on õnnistatud, neil on valgustatud elu ja neile piserdatakse õnne kogu elu jooksul.

Tõlkinud: Mihaela Barac