Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate SeltsFoto: Heivi Truu
Poliitika
6. aprill 2020, 08:37

Haridustöötajad: riigikogu otsustusõiguse vähendamine hariduses pärast eriolukorra lõppu on lubamatu (2)

Pühapäeval pöördusid 224 õpetajat, õppejõudu, kuraatorit, teadurit ja õpetajakoolituse tudengit  Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsist riigikogu poole, kuna nad peavad lubamatuks eriolukorda ära kasutades vähenda riigikogu otsustusõigust haridusküsimustes ka pärast eriolukorra lõppu.

Haridustöötajad tõid välja, et 2.04.2020 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule eelnõu, millega soovitakse vähendada tähtajatult Riigikogu otsustusõigust Eesti hariduses.

haridus- ja teadusministeerium on 2.04.2020 kobareelnõusse 170 SE ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused (vt eelnõu § 20, seletuskiri lk 83 – 90), mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Eelnõu kohaselt ei piirdu põhikooli ja gümnaasiumi lõputingimuste kehtestamise muudatused eriolukorra kestusega, vaid on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel.

Haridustöötajad peavad kahetsusväärseks, et haridus- ja teadusministeerium üritab nüüd eriolukorda ära kasutades õiguskomisjoni kaudu läbi suruda muudatusi hariduse valdkonnas, millega  Riigikogu kultuurikomisjon 2019. aasta sügisel nõus ei olnud.

„Peame üht põhiõigust – õigust haridusele – kogu Eesti ühiskonnas sedavõrd oluliseks, et põhimõttelised muutused hariduses, peavad olema Riigikogu pädevuses ja jääma Riigikogu pädevusse.  Riigikogus on esindatud kõige laiem erakondlik spekter, mis esindusdemokraatia riiklikul tasandil Eestis võimaldab,“ seletasid nad ja tetasid, et haridus peab olema poliitikaülene.

„Oleme seisukohal, et Riigikogu ei tohi toetada esitatud eelnõus nimetatud haridusvaldkonna muudatusi, sest see kahjustab oluliselt Eesti esindusdemokraatiat, vähendab Riigikogu otsustusõigust ja annab ühiskonnale signaali, et eriolukorda on kõlbeline rakendada varem teostamata jäänud poliitiliste eesmärkide ja muudatuse elluviimiseks, liigutades otsustusõiguse Riigikogult Vabariigi Valitsusele. Seltsi liikmed on pöördunud selle küsimusega ka õiguskantsleri poole.“