Koroonavangis pumppüsside ja okastraadiga valitsetud riigis

Jaanuaris oli koroonaviirus Eesti mõistes alles kauge mure, seega otsustasin veebruari lõpus Dominikaani Vabariiki reisida. Esimesel nädalal välismaal olles tegi üks reisikaaslane nalja, et koroonaviirus on vahepeal ka Eestisse jõudnud. Halb nali sai aga järgmisel päeval tõeks ning nädalasest reisist sai poole kuu pikkune seiklus, mis lõppes napi koju pääsemisega enne eriolukorda Eestis.

Kuigi pea igaüks teab, kus on Kuuba ja mis on Haiti, siis vähem tuntud on samuti Kariibi meres paiknev Dominikaani Vabariik. Eestlane solvub siis, kui Eestit Venemaaks peetakse ning dominikaanilane solvub siis, kui Dominikaani Haitiks peetakse. Nimelt ei ole terve Haiti saar Haiti Vabariigi all vaid pool saarest kuulub Dominikaani Vabariigile.

Eestiga peaaegu täpipealt sama pindalaga Dominikaanis elab veidi üle kümne miljoni inimese ehk kümme korda rohkem kui Eestis. Riigis räägitakse ainult hispaania keelt ning pole mõtet loota, et seal inglise keeles asju ajada saab. Inglise keelt oskavad vaid need kohalikud, kes turistide pealt raha teenida üritavad. Valuutaks on dominikaani peeso, kuid ka USA dollar on küllaltki laialdaselt aktsepteeritud.