Heidi arvates on oma tervise eest hoolitsemisel küsimus paljuski selles, kuidas oma elus asju tasakaalus hoida.Foto: Erki Pärnaku
Inimesed
7. märts 2020, 16:24

Heidi Hanso: mul pole mahti haige olla ‒ mu maailm kukuks siis kokku!

Istun seda lugu kirjutades oma talu köögis. Tulin just õuest, kus mässasin kaks tundi loomadega. See on korralik kardiotreening ja ühtlasi ainus trenn, mida praeguses eluetapis teen. Rüüpan ingveri, Koigi raba jõhvikate ja Saaremaa meega teed ning mõtlen, millal ma viimati haige, näiteks palavikus olin.

Mullu novembris olin küll kolm päeva tugevas kurguvalus, aga palavikku ei löönudki, muud haigust ei mäleta. Tervis on minu jaoks ülioluline teema ja mõtlen sellele tõesti iga päev. Seda nii tervisesaate „Tuhat tervist“ toimetaja kui ka naisena, kes tahab ilus välja näha, aga peab olema ka piisavalt hea füüsilise tervise juures, et kodus heinarulle lükata. Emanagi on tähtis terve olla, sest vastutan kahe noore hinge vaimse ja füüsilise heaolu eest. Kui nii mõelda, polegi mul mahti haige olla, sest mu ehitatud maailm kukuks siis kolinal kokku. Võta nüüd kinni, kas ehk see teadmine ise juba hoiabki haigusepahalased eemal.

KEVAD KÄES: Heidi istub seda lugu kirjutades oma talu köögis ja õuest paistab sisse nii soe päike, et sel päeval pole ta veel tuldki pliidi alla teinud. Maja kütab päike ja enda turgutamiseks rüüpab ta kõrvale mõnusat ingveri-meeteed jõhvikatega. Foto: erakogu

Tavameditsiini tagalas
Tervisesaate tegemine annab mulle väga huvitava sisevaate tavameditsiini valdkonda: mida soovitavad arstid, mida apteekrid, kuidas kulgeb üks või teine haigus ning milliseid ilu ja nooruslikkuse säilitamise vahendeid, aga ka trenne ja teraapiaid on välja mõeldud. Lõpuks tõdevad siiski kõik meditsiinitöötajad, et alustada tuleb oma toidulauast ja tervislikest liikumisharjumustest ning hoidma peab ka oma vaimset tervist, muidu ei aita sind ükski vitamiin ega ravimipurk. Kummaline jällegi mõelda, et paljud meist otsivad abi mõne häda vastu kangetest ravimitest, aga samal ajal suitsetavad ja söövad end mõnuga paksuks ega hoia siis tagasi hädakisa, kui ravimid ei toimi. Ühest intervjuust on mul meeles, võib-olla suure üldistusena, et südamehaiguste puhul jääks riigikassasse aastas alles kuuekohaline summa, kui suurem osa kõrge vererõhuga inimesi poleks ülekaalulised ega suitsetaks. Enda elu eest vastutame lõppeks ikkagi ise ja haiguste ennetamine tervislikult elades on selleks kindlasti parim tehnika. Eks kõik teevad, nagu oskavad.

Ravimid Pajuvärava argipäevas
Õnneks tundub, et inimesed muutuvad iga päevaga tervisest teadlikumaks ja muudavad ka oma harjumusi tervislikumaks. Seetõttu muutuvad ka poes müügiks pakutavad tooted üha paremaks. Mina siin mätta peal aga üritan ennekõike võtta viimast loodusest, näiteks sööme perega palju jõhvikaid, maasikaid ja astelpajumarju ning joome kõikvõimalikke taimeteesid. Toidu kõrval on aga alati ka mädarõigast, teravat omatehtud tšillikraami ja hapendatud toite. Külma saanuna teeb hanerasv valutavale kurgule head.

TERVIS RABAST: Sooja talve üks plusse on see, et saab ka veebruaris rabast jõhvikaid korjata. Foto: erakogu

Siiski olen sel talvel paaril korral lisaturgutust otsinud ka apteegist. Ostsin D-vitamiini endale ja lastele, lisaks veel endale letsitiini ja magneesiumit. Viimaseid võtan siis, kui elupinge on nõnda suur, et enam ei jaksa hommikul  voodist üles tõusta. Vahva ju mõelda, et mu töö on mind viinud loodusravi juurest tavameditsiini maailma, samas jälle andnud võimaluse vaadata läbi tavameditsiini prisma looduse poole.

Tegelikult on oma tervise eest hoolitsemisel küsimus paljuski selles, kuidas oma elus asju tasakaalus hoida. Kui nüüd veel puhkama ja endale ka aega võtma õpiksin, oleksin oma tervisekäitumisega üsna rahul. Aga iga asi omal ajal.