ÜHE PILDI LUGU | Vahva suusarong 1959. aasta talvel
Mis sündmusest on foto tehtud?
Anne Vasarik (75): «See pilt on tehtud 1959. aasta talvel. Sel ajal oli töönädal kuuepäevane ja kõik meie pere pühapäevad möödusid kas Tallinnas või Aegviidus suusatades. Pildil on koos minuga vend Andres, õde Ida, isa ja naabritüdruk. Oleme Mustamäe nõlval või nagu tollal seda kohta kutsuti – kapsikal rongi sõitmas. Suusarong oli sel ajal hästi populaarne talvine meelelahutus. Isa oli meile juba väikeste lastena õpetanud, kuidas me üksteise taga, suusad paralleelselt, seisma peame. Tema oli kõige taga ja juhtis rongi oma suuskadega. Maksimaalselt võis seal olla seitse inimest, sest muidu muutus rong juhitamatuks.»
Mida suusapäevast veel mäletad?
Anne: «Ema suusamäele kaasa ei tulnud, vaid jäi meie Nõmmel asuvasse koju pirukaid küpsetama. Tavaliselt tuli ka onu Endel linnast meie juurde, kust läksime kõik koos suusamäele. Sellelt pildilt seda näha pole, kuid siis veel Mustamäe nõlva all haiglat ega maju polnud. Edasi oli vaid tühi maa.»
Kui palju sa hilisemas elus suusatanud oled?
Anne: «Esimesed suusad tegi isa mulle 1947. aasta talveks, olin siis 2,5aastane. Suusatamine sai koduhoovis väga lihtsalt selgeks. Mäesuusatrenni läksin 13aastaselt, see on siiani mu lemmikspordiala. Harrastasin ka mäehüppeid, sest Mustamäel oli ju suusahüppetorn. Spordikirge mul jätkus, hoolimata sellest, et minu väikesele kasvule polnud vastavaid suuski. Kandsin kolm numbrit suuremaid saapaid ja mäesuusad olid 190 cm, kuigi oleksid pidanud olema 158 cm. Selle tõttu tekkis ka palju vigastusi, kuid võistlemise soov seepärast ei kahanenud. 1968. aastal sain Eesti meistrivõistlustel slaalomis hõbeda.»
Millal viimati suusatasid?
Anne: «Hoolimata arsti hoiatustest suusatan siiani. Murdmaad suusatasin küll viimati kümme aastat tagasi, kuid aasta tagasi käisin vennapoja juures Šveitsi Alpides mäesuuskadega sõitmas. Sportlik vorm on oluline, sest just lihased hoiavad ju meid püsti ja liikumas. Praegused suusavõimalused on tõeliselt
head. Suusavarustus on olemas nii poes kui ka suusamäel renditav. Kui nüüd viivad mäest üles tõstukid, siis vanasti neid polnud. Pidime 20 minutit, suusad jalas, mäe otsa nn treppi ronima, et sealt 20 sekundiga alla tulla. Munamäel võttis laskumine aega veidi kauem, umbes 40 sekundit.»
Miks see pilt tähtis on?
Võib vaid rõõmustada, kui mõnest olulisest ammusest sündmusest leidub pildialbumis fotojäädvustus. Selles rubriigis räägivad meie lugejad neile olulise foto taustaloo. Kui soovid oma pilti ja selle lugu teistega jagada, saada see koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected].
Kommentaarid (0)