Toidujääke tekib meil tavaliselt enim õhtusöökidest: olen siis kas koguseid valesti arvestanud või ei söö lapsed kõike ära.Foto: Alexander Dummer / Pexels
Nipid
7. detsember 2020, 06:03

Eesti perenaised arutlevad: mida tehakse minu kodus toiduülejääkidega?

Ükskõik kui hästi ka pere menüüd planeerida, tuleb ikka ette ootamatusi. Uurisime kahelt perelt, mil moel püüavad nemad toiduraiskamist vähendada.

Jane (28) Viljandimaalt

„Meie kolmeliikmelises perekonnas tekib toidujäätmeid minimaalselt. Kodus on mul piisav kuiv- ja tangainete (tatar, pasta, riis jms) varu alati olemas, mida täiendan jooksvalt. Üldiselt püüan hakkama saada kahe poekülastusega nädalas. Siis ostan juur- ja köögivilju ning liha-piimatooteid – alati nende säilivusaega jälgides, et jõuaksime kõik õigel ajal ära tarbida – ja planeerin menüü vastavalt „kõlblik kuni“ kuupäevadele. Liha ma sügavkülma ei varu, sest selle sulama võtmine nõuab pikemat planeerimist ja mulle tundub, et liha kvaliteet külmutades-sulatades ka langeb. Samas on mul kodus alati piisav varu külmutatud köögiviljasegusid ja marju. Nende omadused külmutades ei muutu ja nii on tervislikult kokkamine lihtsam.

Lõunaks eelmise päeva õhtusöök

Kuna lõunatame ka tööpäevadel kodus, arvestan sellega eelmise õhtu sööki tehes – valmistan alati topeltportsu, et kiirel lõunapausil süüa täisväärtuslikku, soodsat ja kärmelt valmivat toitu. Püüan alati toorainest maksimumi võtta. Nii saab eelmise päeva ahjukana jääkidest väga edukalt keeta maitsva supipuljongi, laabi juustu lõpud panen sügavkülma ja kasutan hiljem ära pastaroogades, üleküpsenud banaanid sobitan smuutidesse ja poolikuid ürdikimpe säilitan sügavkülmikus.

Jääke tekib vähe

Juba valmis tehtud toitu meil tavaliselt üle ei jää, sest aastatega on tekkinud oskus valmistada õige kogus toitu. Ülejääk tekib vahel töötlemata toorainega, mida pole jõudnud õigel hetkel ära kasutada, kui olen ostnud liha kogemata ilma selle säilivustähtaega vaatamata ja süüa tehes avastan, et eeldatud viie päeva asemel kukkus kuupäev juba ostujärgsel päeval. Mõnikord olen nädala alguses olnud jälle liiga innukas ja mõelnud, et vaaritan igal õhtul midagi maitsvat. Tegelikkuses võidab hoopis väsimus või võtavad muud toimetused sel õhtul oma osa ning söögitegemise asemel einestame lihtsalt ja kiirelt (nt praemuna, lavaširullid jms) või läheme sootuks välja sööma. Nii on samuti oht, et ei jõua külmkappi ostetud varu õigel ajal eineks teha.

Elame maal ja kompostime kõik toidujäätmed, mida tohib. Liha, õlid jms jäägid lähevad olmeprügisse. Mul on äärmiselt kurb meel toitu ära visata, eriti liha, sest minu halva planeerimise tõttu on üks loom või lind pidanud asjatult hukka saama. Väga oluline on osta just nii palju, kui tarbid.“

Raili (31) Kose vallast

„Ma ei ole kuigi suur planeerija, pigem varuja. Mulle meeldib, kui sügavkülmas on tagavara ja siis sinna vaadates mõtlen käigupealt välja, mida õhtusöögiks teha. Poes käin 3–5 korda nädalas toomas jooksvalt vajaminevaid asju, näiteks piima ja saia, mida pikaks ajaks ette osta ei saa. Kuna käin lapsel koolis järel ja väike külapood on sealsamas, saan mugavalt paar vajalikku asja kaasa haarata. Suuremad ostud tellin Selveri kulleriga koju, sest keeruline on kahe lapsega, kellest üks alles turvahällis, poest suure koormaga väljuda.

Toidujääke tekib meil tavaliselt enim õhtusöökidest. Reeglina olen siis koguseid valesti arvestanud või ei söö lapsed kõike ära. Samas on meil kanad ja pardid, kes toidujäätmete üle rõõmustavad. Lihatooted, mis üle jäävad, saavad omale aga koerad. Ka makarone söövad nad hea meelega, kui sel tomatipastat peal pole. Kuna lindudele meeldib vahelduseks teraviljale ka pehme toit, pole ma väga muretsenud jääkide tekkimise pärast. Las siis olla nii, et mõnest õhtusöögist saavad osa ka teistsugused pereliikmed. Eriti kui see tegelikult ju meilegi kasu toob, sest kanad munevad rohkem, kui nad vahelduseks midagi muud süüa saavad.“

Uurisime Nipiraamatu Instagrami jälgijatelt, kas ja kui palju tekib neil toiduülejääke ja mida nad nendega teevad.