Puitmajas on mõistlik kinnitada õhksoojuspumba välisosa mitte seinale, vaid maapinnale toetuvale raamile. Aeg-ajalt tuleb pumba välisosa puhastada.Foto: HELIN LOIK
Tehnika
2. veebruar 2020, 09:31

Õhksoojuspump koju: igaühel oma tõde, aga millist siis valida? (13)

Õhksoojuspump võeti kiiresti omaks, praeguseks on see juba tuhandetes Eesti kodudes. Ikka tuleb aga juurde neid, kes soetavad just oma elu esimese kodu, kaaluvad võimaliku küttelahendusena õhksoojuspumpa ega tea sellest veel midagi. Sõpradelt-sugulastelt võivad nad saada aga üksteisele risti vastu käivaid soovitusi, ja see teeb otsustamise keeruliseks. 

Hansaposti tootejuht Kristjan Kull selgitab, milliseid õhksoojuspumbaga seotud seisukohti tasub usaldada, milliseid mitte. 

Õhksoojuspump ei sobi peamiseks kütteliigiks 

TÕDE VÕI VALE? Nii ja naa 

Kui õhksoojuspumbad üle kümne aasta tagasi meie turule jõudsid, olid need mõne teise kütteliigi lisaallikad, sest pumbad polnud piisavalt võimsad, et talvel maja soojaks kütta. Küll aga suutsid need hoida ühtlast temperatuuri. Paljud neist pumpadest on tänaseni töös ja nende kasutajad toidavad foorumites ja sotsiaalmeedias küsimustele vastate müüti, et õhksoojuspump ei jaksa külma tuba üles kütma.

Algusaegadega võrreldes on õhk-õhk-kütteliigi tootearendus astunud aga seitsmepenikoormasaabastes paljudest küttelahendustest mööda ja nüüd saab kinnitada, et kui valida kõigiti sobiv pump, võib see talvelgi ära kütta terve elamise. Tõsi, kui õhksoojuspump on kodu ainus või peamine kütteallikas, ei saa koduomanik seda soetades lähtuda rahakotisõbralikust hinnast, vaid eelkõige köetava pinna suurusest ja planeeringust, pumba paigaldusvõimalustest ja iseenda ootustest. Müügil on väga palju seadmeid, millel on erinev küttevõimekus, energiasääst, funktsioonid ja müratase: on nii neid seadmeid, mis ongi mõeldud eelkõige lisakütteks, kui ka neid, mis sobivad põhikütteallikaks. 

Mugavuse hinnaks on tohutud elektriarved 

TÕDE VÕI VALE? Vale 

Kui õhksoojuspump on mõeldud toetama mõnd teist kütteliiki ja seda kasutatakse eelkõige selleks, et juba ülesköetud ruum soe püsiks, siis saab sooja toa väikeste kuludega. Kui tegu on peamise kütteallikaga, sõltub igakuine elektrikulu paljudest teguritest: maja soojapidavusest, välisõhu temperatuurist, seadme kasutegurist eri temperatuuride juures jm. Õhk-õhk-küttesüsteemil on suur kasutegur, aga igal seadmel on omakorda erinev kasutegur, seda märgistatakse lühendiga COP.

Kui pump ostetakse põhikütteallikaks, peaks kasuteguri number olema ostuotsuse langetamisel kõige olulisem: see näitab, mitu korda annab seade soojusenergiat rohkem kulutatud energiahulgaga suhtes. Mida suurem  number, seda energiasäästlikum pump.

Alati tasub müüjalt uurida, kuidas seadme kasutegur eri temperatuuride juures muutub. Mõnel suure kasuteguriga pumbal võib see külmakraadide juures kiiresti langeda ning rahaline sääst võib kokkuvõttes olla kasinam kui väiksema kasutegurinumbriga seadmel. Seda võib võrrelda näiteks keskklassi autode kütusekuluga, mis tavaoludes on sarnane, aga näiteks suurel kiirusel või ebatavalistes tingimustes võib märkimisväärselt erineda. Kui valida pump aasta läbi kütmiseks, võiks kasutegur olla minimaalselt 4, 20 miinuskraadi juures aga 2,5. Üksnes erakordselt suure külmaga võib kasutegur langeda nii madalale, et õhksoojuspumpa saab võrrelda elektriradiaatoriga, mille kasutegur on 1 – ühe kilovatt-tunni elektriga toodetakse üks kilovatt-tund soojust. 30kraadist pakast kogetakse Eestis aga siiski harva. Loomulikult sõltub kulutunnetus taustsüsteemist. Kui varem köeti sama pinda ainult elektriga, siis on säästu mitu korda rohkem, kui varem köeti õli või gaasiga, siis on sääst märgatav, kui aga varem toodi puid oma metsast omal käel, siis võivad talvised õhksoojuspumbaga seotud elektriarved tõepoolest olla palju suuremad.

Kui aga juhtub, et seade, mis on kogu aeg mõistlikult elektrit kulutanud, hakkab seda ühel päeval nähtava põhjuseta neelama, tasub ära vahetada tolmufiltrid, tellida hooldus ja kontrollida, kas seadme väliosa pole mattunud sügislehtedesse või lumehange. 

Puudega kütmine jääb alati õhksoojuspumbast soodsamaks 

TÕDE VÕI VALE? Kui küttepuud tuleb osta, siis pigem vale 

Kui puud saab kodu kõrvalt oma metsast, veokulu pole ja enda töötunde ei peeta kuluks, siis jääb puudega kütmine kõige soodsamaks kütteliigiks. Ostetud küttepuude puhul sõltub kulu sisendi hinnast. Näiteks sel sügisel maksab ruumimeeter leppa ligi 50 eurot ja ruumimeeter kaske umbes 60 eurot. Normaalse soojapidavusega keskmise suurusega majas kulub küttepuid talve jooksul umbes 20 ruumi, mis tähendab, et arvestada tuleks minimaalselt 1000 euroga kütteperioodi kohta. Sellele lisandub enda tööaeg puude lõhkumiseks ja riitaladumiseks, hiljem tuppatassimiseks ja kütmiseks – seda kulu hindab igaüks erinevalt. Kui valida samadesse tingimustesse kõrge kasuteguriga nüüdisaegne õhksoojuspump, siis on kulu perioodi peale jagatuna enam-vähem sama. 

Pump tuleb valida võimsam, sest tooteinfos lubatud ruutmeetreid ei suuda see kütta 

TÕDE VÕI VALE? Vale, kui eeldada, et ruumid on normsoojustuse ja normkõrgusega

Tooteinfos märgitud köetava pinna puhul on lähtutud normaalsest soojustusest ja tavapärasest ruumi kõrgusest. Kui maja on kehva soojustusega või sootuks soojustamata, elamu asub tuulepealsel rannikul või tuulisel väljal või on ruumid väga kõrged ja klaaspinnad suured, siis tuleks sobiv lahendus leida koostöös asjatundjaga. Normaaltingimuste puhul võiks valida kas täpselt sobiva võimsuse või õige väikese varuga pumba. 

Õhksoojuspump kuivatab õhku 

TÕDE VÕI VALE? Tõde. 

Nii nagu enamik kütteliike, tikub ka õhksoojuspump õhku kuivatama ja külmal talvel võib vaja minna õhu lisaniisutamist. Mõnel puhul on õhu kuivatamine isegi pluss: näiteks harva köetavas ja niiskust koguvas suvilas või kõrvalhoones. Peale õhu kuivatamise paneb enamik pumpasid õhu ruumis liikuma – see ei pruugi, aga võib ajapikku häirima hakata. Uuematel seadmetel on tänu paremale disainile õhu liikumine peaaegu tajumatu.

Õhksoojuspumba mürin segab elu 

TÕDE VÕI VALE? Oleneb seadmest ja selle asukohast 

Ükski õhksoojuspump ei tööta hääletult. Uuemad ja kallimad seadmed on enamasti vaiksemad, vanemad ja odavamad seadmed võivad teha tugevamat heli. Inimesed tajuvad mürahäiringut erinevalt ja näiteks neid, kes ei saa linnamüra tõttu öösiti akent avada ja lasevad end segada külmkapi surinast, võib hakata häirima ka õhksoojuspump. Sestap on oluline pöörata tähelepanu nii pumba sise- kui ka väliosa asukohale. Esimene võiks olla ruumis, kus mõningane helifoon ei sega – näiteks esikus või köögis, ükski spetsialist ei soovita paigaldada siseosa magamistuppa. Väliosa teeb õues häält sulatamise ja kütmise ajal, seda ei tohiks paigaldada magamistubade akende alla ega puitmaja seinale. Puitmaja puhul võiks eelistada maapinnal asetsevat raami. Kortermajas on oluline arvestada väliosa paigaldamisel ka naabritega. 

Õhksoojuspumbaga saab kütta vaid ühte ruumi 

TÕDE VÕI VALE? Osaliselt tõde 

Õhk-õhk-küttesüsteemi paigaldamise muudab soodsaks asjaolu, et paigaldatakse vaid kaks seadet – väliosa õue ja siseosa tuppa. Kõik teised küttesüsteemid nõuavad palju keerukamat ja kulukamat ehitustööd. Sestap kütab õhksoojuspump vaid ühte kohta majas või korteris ning soe õhk liigub teistesse ruumidesse läbi avatud uste. Sellele leidub siiski alternatiiv: õue paigaldatakse üks väliosa, sellega seotakse aga 2 või 3 siseosa eri ruumides või tasapindadel. Magamistuppa ei soovitata pumba siseosa siiski paigaldada.