Vii asjad taaskasutusse! Soovitused, millist kaupa oodatakse teise ringi poodidesse avali süli (1)

Taaskasutusega tegeleb näiteks sotsiaalne ettevõte Sõbralt Sõbrale, kus müüakse kasutatud rõivaid, mööblit, kodukaupu, raamatuid ja mänguasju. Annetatud asjade müügist saadud rahaga osaletakse sotsiaalprojektides ja toetatakse abi vajavaid peresid.

“Peamine on korralik riie, mida hea meelega vastu võtame,” ütleb ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Miikael Tamm. Korralik on muidugi subjektiivne mõiste. “Rõivad võiksid olla korrastatud ja pestud. Narmendavad ja aukudega rõivad pole oodatud,“ täpsustab Tamm. „Kuna kogumiskastidesse laekuvat kaupa kohapeal pidevalt üle ei vaadata, siis aeg-ajalt peame tegelema ka rõivaste utiliseerimisega. Kui on näha, et asi pole müügikõlblik, tähendab see meie jaoks lisatööd.”

Palju mööblit ja muud kodusisustust jõuab kauplustesse Rootsi partneritelt, ent asju võetakse vastu ka kohalikelt – selleks tuleb ettevõttega kontakteeruda e-kirja või telefoni teel.
“Igas suuruses ja vormis mööblil läheb väga hästi ja õnne korral võib leida väärt kraami, julgen öelda, et vahel ka antiiki,” kommenteerib Tamm pakutavat. Hästi lähevad tema sõnul diivanid, toolid, kapid, pehme mööbel jms. Ainult sektsioonkappe vastu ei võeta.

Diivanid vs sektsioonkapid

Ka Uuskasutuskeskus aitab annetatud asjade müügist saadud tuluga abivajajaid ning osaleb sotsiaalsetes projektides. Endise tegevjuhi Katriin Jüriska sõnul ei võta ka nemad vastu nõukogudeaegseid sektsioone­ – need tuleb transpordiks lahti võtta, mille käigus need kipuvad lagunema. Samuti ei maksa pakkuda mittekomplektset ja katkist mööblit. „Võtame vastu mööblit, mis on terve ja kasutuskõlblik,” jätkab Jüriska. Kõige rohkem otsitakse tema sõnul korralikke diivaneid ja voodeid, aga ka köögimööblit, toole, laudu, kappe ja muud, mida kodus või kontoris võib vaja minna.

Ka ümberdisainitud mööbel läheb kaubaks, juhul kui see on tehtud kvaliteetselt. Mööblist rääkides ei jää pikalt seisma ükski terve ja korralik asi. Sama kehtib nõude ja dekoratiivesemete kohta. “Ka raamatud, maalid, nõud ja isegi toataimed on kaup, mis ringleb väga hästi,” nendib Jüriska. Raamatud, mis lugemiseks enam huvitavad pole, leiavad näiteks kasutust sisustuselementidena kohvikutes ja hotellides.

Kas viia või mitte viia?

“Selget joont on raske tõmmata, aga meie oleme võtnud seisukoha, et kui juba kaalutakse küsimust „kas viia või mitte?“, siis tasub viia,” vastab Tamm. Isegi kui inimene pole kindel, kas asjal on ikka väärtust, võib sellele kuskil ostja leiduda.

Viimase paari aastaga on Tamme hinnangul taaskasutuse populaarsus jõudsalt kasvanud. “Skandinaavias, kus tarbimine on tihedam, on see väga levinud – kuigi asja saaks ka internetis müüki panna, eelistatakse see viia taaskasutusse just heategevuse pärast.“ Tihti just maapiirkondades on taaskasutus hea võimalus asju odavamalt hankida.

Ent nii mõnegi jaoks on taaskasutuspoodidest disainipärlite otsimisest saanud pigem elustiil. “Mulle on silma jäänud, et suurematest linnadest tuleb sotsiaalmeediasse postitusi, kus inimesed on meie kauplustest oma koju midagi sobivat leidnud ja selle pildi hiljem Instagrami üles pannud,” ütleb Tamm. Näiteks Tallinna Balti jaama kauplus tundub tema sõnul olevat üks neist poodidest, kus sageli käiakse eesmärgiga koju mõni omapärane ese viia.

Vanad uksed uude kodusse

Taaskasutada saab aga muudki, näiteks kodus remondi või lammutuse käigus üle jäänud vana ehitusmaterjali.

Materjalid.net Tallinnas on Eesti suurim vanamaterjaliladu, kus pakutakse pea kõike ehituses vajaminevat: aknaid, uksi, treppe, palke, talasid, ahjukive jm.  

Keskkonda haldava Holger Oreki sõnul on oodatud sõjaeelsed ehitusmaterjalid, hilisemaid võetakse vastu erandjuhul. “Esmane kriteerium võiks olla küsimus: kas sellest on võimalik veel midagi teha?” kommenteerib Orek. „Kuigi – mõni otsib taga just sellist asja, mis teisele tundub prügina. Hea meelega vaataksin seetõttu enne otsuse langetamist asjad ise üle.“
Palju otsitakse näiteks põrandalaudu. Sageli pakutakse ja otsitakse ka uksi. Samas aknad kasutust väga ei leia. Erandiks on erikujulised või põneva raamijaotusega aknad, mis vastupidi, on väga tahetud.

Huvilisi jõuab Oreki sõnul nende juurde kogu Eestist. Seda, et vanamaterjali uute majade pealetulekul väheks jääks, Oreki kogemusel veel öelda ei saa. “Materjali tuleb. Nii Kalamajas ja Pelgulinnas kui mujalgi Tallinnas ja kogu Eestiski seda veel leidub. Samas, mida vähem materjali alles on, seda hinnatumaks see läheb,” usub ta.

Hea teada
Äraandmiseks kõlbab kõik, mis on veel kõlblik ja korralik, kuid mis enam kasutust ei leia. Näiteks:
• riided, mida sa ei kanna või mis sulle selga ei mahu
• köögitarbed, mida sa kunagi ei kasuta
• raamatud, mida sa kindlasti enam ei loe
• mänguasjad, mis pole enam eakohased ega arendavad

Asjad, mis tasub viia jäätmejaama:
• vanaks jäänud ravimid
• aegunud kosmeetika
• katkised esemed
• ehitusjäätmed, näiteks vanad värvid
• kodutehnika, mis ei tööta

Tee vana mööbel ise korda!

Kui kodus seisab mööblit, mida tahaks restaureerida, aga ei oska, saab selle töötoas korda teha.

Stuudio Tuuni Ka korraldab mööbli uuele elule äratamiseks ka juhendatud restaureerimistunde. Juhatuse liige Eve Saar ütleb, et esimene kord tullakse nende juurde sageli tumba, tugitooli, järi, kapikese või mõne muu väiksema mööblieseme kordategemiseks. “Näiteks tullakse puidust tooliga, millel pehmendus peal ja mille kate soovitakse välja vahetada.” Aga on ka püsikliente, näiteks kes parajasti maakodu sisustavad."

“Süües kasvab isu ja taaskasutust osatakse hinnata sellest hoolimata, et see tuleb uuest kallim,” räägib Saar. Nende juurde jõuavad inimesed, kes leiavad, et pole mõtet uut osta, kui saab vana korda teha. Lisaks peavad paljud nokitsemist teraapiliseks tegevuseks. „Vanadel asjadel on emotsionaalne väärtus ja siis ei loe ka rahanumbrid. “Olgu tegu diivaniga, millel lapsena hüpatud, või kapiga, mis sai vanaema käsul üle värvitud.“

„Kõigest saab asja,” ütleb Saar. Kui aga teadmisi või tööriistu napib, soovitab ta kindlasti pöörduda mõnda restaureerimistöökotta. “Kõige hullemad kodus parandatud asjad on need, millel on kruvid või naelad lihtsalt läbi puuritud või löödud. Ühest küljest saan ma aru, et kodus pole enamasti pitskruvisid, mille abil näiteks tooli kokku liimida, aga kui hiljem naelad või kruvid välja tõmmata, jäävad järele koledad augud,” räägib ta. Tuuni Ka aitab lagunenud tooli lahti võtta ja uuesti kokku liimida. Stuudios tegutseb ka tisler, kelle abi on tarvis juhul, kui on vaja mööblile mõni detail asemele treida.

Pehme mööbliga on Saare sõnul kodus lihtsam toimetada, sest kangast vahetades saab hädapärast hakkama ka klambrilööjaga.

Saar, kes ka ise on sisekujundusega tegelenud, ütleb, et soojad kodud on sellised, kus on midagi oma kätega tehtud: „Kus on tunda isikupära ja oma käejoont.“