VIDEO | Noorem põlvkond soovib saada kuus 1500 eurot palka (93)

Uuringu eesmärk oli välja selgitada 18–30aastaste noorte sissetuleku suurus ja allikad, palgaootused, finantskohustused ja nendega hakkama saamine, elamistingimused ja rahaline toimetulek ning säästmise eesmärgid. Uusi tulemusi võrreldi viis aastat tagasi tehtud uuringuga. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul on noorte majanduslik toimetulek võrreldes varasemaga mõnevõrra paranenud. „Võrreldes praeguseid tulemusi 2015. aastal läbiviidud uuringuga, siis on suurenenud nende hulk, kes tulevad oma sissetulekuga hästi toime ja kuu lõpus jääb neil raha ülegi. Selliseid noori oli ligi pool kõigist vastanutest,“ selgitas Voomets.

Uuringu tulemused

Noorte elamistingimused on muutunud. Voometsa sõnul on aasta-aastalt kasvanud nende noorte hulk, kes elavad üksinda. Vanematega elavate millenniumlaste seas on meeste osakaal 10 protsenti suurem kui naistel. Üüripinnal elamise ja kinnisvara omamise vahe ei ole viie aastaga palju muutunud. See jagunes viis aastat tagasi ja jaguneb ka praegu umbes pooleks. Eluaseme hankimisel on ka praegu sage see, et vanemad on sellega noortele abiks ja seda enamasti eluasemelaenu sissemaksesse panustades.

Sissetulek jääb kõige suuremal osal noortest 1001–1300 euro vahele. Suuruselt järgmine grupp saab kuus kätte 801–1000 eurot. 43 protsenti noori ütlevad, et nad saavad oma praeguse sissetulekuga hästi hakkama aj kuu lõpus jääb raha ülegi ning 46 protsenti tunnistasid, et nad tulevad oma palgaga toime, kuigi vahel on veidi raske. Vähenenud on nende noorte hulk, kes on võtnud väike-, õppe- või krediitkaardilaenu. Osaliselt võetakse sõpradelt või sugulastelt laenu. Selgelt on näha see, et enamus vastanutest laenudega hätta ei jää, 85 protsenti uuringule vastanutest suudavad kõik laenud probleemideta tagasi maksta. 

Kui palju noored palka soovivad?

Suures pildis on keskmine palgasoov 1500 eurot kuus kätte. Voometsa sõnul käis palgasoovi kasv käsi-käes vanusega. „See on normaalne, kuna kasvab ka töökogemus ja oskused. Midagi utoopilist seal ei ole,“ sõnas ta. Hea märgina tõi Voomets välja selle, et noored on võimelised 100-300 eurot kõrvale panema. Seda tehakse põhiliselt ootamatustega toime tulemiseks. Järgmine populaarne põhjus oli reisimiseks säästmine. Veel pannakse raha kõrvale ka suuremateks ostudeks nagu auto ja ka kodulaenu sissemakseks. Vähemal määral pannakse raha kõrvale ka enese harimiseks, pensionipõlve kergendamiseks või ettevõtlusega alustamiseks. On ka neid, kes ei säästa ja nende peamine põhjus on see, et neil pole üleliigset raha kõrvale panemiseks.

Noored räägivad isiklikest kogemustest

Uuringu esitlusel oli viis noort, kes üldisele pildile ja oma vaatepunkti andsid. Omavahelises arutelus tuli välja noorte üllatus selle üle, et 98 protsenti millenniumlastest peab töökoha valimisel kõige olulisemaks head palganumbrit. „Ma natukene lootsin, et meie ühiskond liigub materialismist kaugemale,“ sõnas 28aastane Madis. Üliõpilaste arendamisega tegelev 22aastane Joanna märkis, et töö tegemisel võiks olla ka fookuses isiklik areng.

Säästmisest rääkides jõutakse arutelus sinna, et raha kõrvale panemise eesmärgid on kindlasti vanuseti erinevad. „Mina olen veel noor ja loll ja hoian raha peamiselt reisimiseks. Tean, et ma ei plaani veel lähiajal hakata oma kodu soetama,“ tunnistas 19aastane Markus, kes oli arutelu noorim osaline. Kõige vanem osaline Madis sõnas, et tema on jõudnud juba sellisesse eluetappi, kus sissetulekud on väga planeeritud ja sama trend on ka tema tutvusringkonnas. 22aastane Kadi sõnas, et tema peab kindlasti oluliseks seda, et ootamatuteks olukordadeks oleks rahapuhver olemas. „Ma pean mõtlema selle peale, mis siis saab, kui mul näiteks arvuti katki läheb. Mul on seda iga päev töötamiseks vaja,“ sõnas ta.

Oma eluruumi omamine on kõikide arutelus osalenute arvates oluline. Samas ei pruugi nende sõnul paljude unistus olla enam sama, mis varem. „Ma näen aina rohkem seda, et ei ole nii popp see American dream, kus kõigil on oma maja ja aed. Vaatame kasvõi Kalamaja piirkonda. Tegelikult ei ole enam nii palju eluasemeks vaja, sest otsitakse pigem kohta, kus magada, mitte kohta, kus pikalt vaba aega veeta,“ sõnas Markus.

Palgaootused realistlikuks!

Noorte sõnul peab tööle minnes olema palgasoov mõistlik. „Alustama peabki väikselt. Kui sul ei ole mitte mingit kvalifikatsiooni, siis ei saa minna töövestlusele utoopiliste palgaootustega, sind naerdakse lihtsalt välja. See on loomulik, et palk kasvab aastatega kas kogemuse arvelt või ametikõrgenduse kaudu,“ sõnas 22aastane Kadi. Teised nõustusid temaga ja kordasid taas, et kõrge palk on võib-olla ülehinnatud. Madise sõnul on tema jaoks olulisem see, et töö oleks arenemise poolelt rahuldav. „Kui me saame elukaaslasega koos kõik kulud kaetud ja saame korra või paar aastas reisimist ka endale lubada, siis minule sellest piisab,“ sõnas ta.

Noorte sõnul on tööturg muutunud. Ka uuring näitas, et mida aeg edasi, seda vähem soovitakse olla puhtalt palgatöötaja või ettevõtja. Aina populaarsem on töötada üheaegselt palgatöölisena ja arendada selle kõrvalt enda ettevõtet. „Tööturul ei ole asjad enam nii nagu vanasti. Näeme juba praegu inimesi, kes töötavad ühes kohas 0,2 kohaga, kuskil veel 0,4 kohaga ja siis ajavad selle kõrvalt veel oma asja,“ selgitas Madis.

Mida noored soovitavad? Markus sõnas, et targem on proovida ise hakkama saada. „Ärge kindlasti sõbralt laenu küsige, kui et ei taha just sellest sõbrast lahti saada. Seda on nähtud küll ja veel, et hilinenud tagasimaksmisest tulevad suured tülid,“ sõnas Markus. Meelika soovitas säästa kohe kui palk tuleb. „Nii hoiad palju rohkem kokku kui paned raha kõrvale kohe, mitte nii, et paned kõrvale selle, mis kuu lõpuks alles jääb,“ sõnas ta.