VANEMTEADUR „Kui ajendiks on prügitrahv, peaks riik koostööks motiveeritud olema,“ ütleb Kaspar Valgepea. Foto: Erakogu
Inimesed
12. jaanuar 2020, 21:30

Prügi toorainena kasutav biotööstus võib päästa Eesti 100 miljoni euro suurusest trahvist

Kui Eesti jätkab suurte prügikoguste põletamist, ei suuda me tõenäoliselt 2025. aastaks olmejäätmeid 55 protsendi ulatuses ringlusesse võtta ja selle eest võib Euroopa Komisjon meid valusalt trahvida. Mõnedel andmetel võib trahvi suuruseks olla kuni 100 miljonit eurot. Trahviga seisab silmitsi veel tosinkond Euroopa riiki. Ent eestlastel võib siinkohal olla abiks tõeline miljoni-idee. Tartu Ülikooli vanemteadur Kaspar Valgepea arendab tehnoloogiainstituudis koostöös juhtiva USA biotehnoloogia ettevõttega süsteemi, millega olmeprügist toota väärtuslikke aineid.

Kui Eesti jätkab suurte prügikoguste põletamist, ei suuda me tõenäoliselt 2025. aastaks olmejäätmeid 55 protsendi ulatuses ringlusesse võtta ja selle eest võib Euroopa Komisjon meid valusalt trahvida. Mõnedel andmetel võib trahvi suuruseks olla kuni 100 miljonit eurot. Trahviga seisab silmitsi veel tosinkond Euroopa riiki. Ent eestlastel võib siinkohal olla abiks tõeline miljoni-idee. Tartu Ülikooli vanemteadur Kaspar Valgepea arendab tehnoloogiainstituudis koostöös juhtiva USA biotehnoloogia ettevõttega süsteemi, millega olmeprügist toota väärtuslikke aineid.

Prügitrahvist pääsemise võtmeks võib osutuda gaasfermentatsiooni tehnoloogia, mis lihtsalt öelduna rakendab bioloogiat jäätmete väärindamiseks. Gaasfermentatsioon kujutab endast gaasi kui toitaine söötmist atsetogeenidest bakteritele, kes sellest meile väärtuslikke aineid toodavad – kütuseid, kemikaale, bioplastikuid. Toitaineks sobib süsihappegaas (CO2), ent veelgi parema tulemuse annab vingugaas (CO), sest siis ei vaja atsetogeenid lisaenergia allikana vesinikku (H2). Soovides protsessis kasutada bakterite toiduks tahkeid jäätmeid nagu olmeprügi, biomass või ehitusprügi, on vajalik jäätmete eelnev sünteesgaasiks muundamine. Seda tehakse kõrgel temperatuuril väga vähese hapniku juuresolekul.

Tartu ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate ERA õppetooli vanemteadur Kaspar Valgepea juhtimisel ehitati Tartu ülikooli Eesti sünteetilise bioloogia keskusesesse gaasfermentatsiooni tehnoloogiate arenduslabor. Valgepea teeb koostööd USA biotehnoloogia ettevõttega LanzaTech ning töötab oma teadusrühmaga, et paremini aru saada nende bakterite ainevahetusest, sest võrreldes enimuuritud organismidega nagu pärm või soolekepike, on neid üpris vähe uuritud. „Ent see on valdkond, mida iga aasta aina enam uuritakse,“ ütleb ta. Parema arusaamise peamine eesmärk on teadmiste rakendamine efektiivsemate rakuvabrikute arendamiseks.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99