EESTI ESIMENE: Kõrgeväärtuslik ja puhtast mahlast vahuvein

Viljandis Tartu tänavas, mis on kujunenud linna äritänavaks, avab 1920. aastal uksed Viljandi likööri- ja veinivabrik Alko. Esialgu käib tehases tootmine tagasihoidlikult, pudelisse valmivad vaid liköörid. Aasta pärast lisanduvad sortimenti ka veinid, millele hakatakse peagi üle Eesti tähelepanu pöörama.

Veine valmistatakse samal ajal küll ka Tartus, Tallinnas ja paaris kohas veel, kuid Viljandi vabriku püsivale ja asjatundlikule tööle on keeruline väärilist vastast leida. Alko tooted saavad vabariiklikel näitustel ja messidel vaid kõige kõrgemaid auhindu, ettevõtet nimetatakse Viljandi uhkuseks ja auks. Just kvaliteet ja headus on omadused, miks Alko saadusi kiidetakse. Kui uskuda ettevõtte ajalehereklaame, on nende alkohoolsed joogid valmistatud kõrgeväärtuslikust ja puhtast mahlast.

Mitmesuguste veinide tarbeks töödeldakse 1921. aasta sügisel tehases üle 26 000 kilogrammi õunu ja marju. „Veinide valmistamine pakub hääd võimalust meie aiaomanikkudele kõrgete hindade eest omi saaduseid tähendatud otstarbeks müüa,“ kirjutab 22. juuli 1922 Sakala ja vihjab, et loodetavasti marjade ja õunte tarvitamine Viljandi vabrikus mitmekordistub.

Nimelt on 1922. aastal müügile tulemas Eesti esimene vahuvein, mille valmistamisega on Viljandi alkoholivabrikus alustatud juba aasta varem. Sel ajal töötab tehases 16-17 inimest, suuremate tootmisprotsesside jaoks võetakse appi lisajõud. Et töö oleks ladusam, on tehasel elektri jõul töötav õunte ja marjade purustaja.

Veel 1924. aastal reklaamib Alko ajalehtedes Viljandi vahuveini kui uudistoodet. Vahepeal on ettevõtte edu aina kasvanud: nad on kolinud Viljandis Lossi 34 hoonesse, kus neil on hõrkude jookide valmistamiseks moodsamad võimalused, avaramad keldrid ja käärimisruumid. 1927. aastal toodab Alko vabrik 50 marki likööre ning 30 sorti veine ja vahuveine.