2018. aastal põhjustas Päästeameti andmetel viiendikul juhtudest tulekahju hooletus lahtise tule kasutamisel.Foto: Pixabay / Pexels
Uudised
5. detsember 2020, 11:33

PÜHADEAEGNE TULEOHUTUS: 14 tähelepanekut, mida kindlasti teadma peaksid

Kodune tuleohutus on eriti tähtis just pühadeperioodil, mil kasutatakse lahtist tuld ja elektriseadmeid, millest tulekahjud sagedasti alguse saavad. Päästeamet aitab kodused ohukohad meelde tuletada ning annab nõu, kuidas õnnetusi ära hoida.

Millised kustutusvahendid peaksid igas majapidamises olemas olema?

Peamised esmased tulekustutusvahendid on tulekustutid, mida peaks iga inimene oskama kasutada. Siiski asu tulekahju korral seda kustutama ainult juhul, kui oled hinnanud selle ohutust ja enda võimekust. Kustuta tuld ainult seni, kuni see on võimalik ega põhjusta ohtu sinu enda elule ja tervisele.

Kõige levinum on pulbertulekustuti, millega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik üsna lihtsalt (nt tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Loe erinevate tulekustutite kohta lähemalt SIIT.

Samuti on esmased tulekustutusvahendid:

  • Väike tuletõrjekraan – tule kustutamiseks ette nähtud veekraan läbimõõduga kuni 30 mm ja minimaalse läbivoolava veehulgaga 1,7 l/s. Kraani juurde kuulub tuletõrjevoolik ja joatoru.
  • Tulekustutusvaip – efektiivne vahend väikeste tulekollete kustutamiseks, (nt rasvapõleng pannil, süttinud kodumasinad, süttinud riided inimese seljas jne). Tulekustutusvaibaga saab leegi kustutada seda lämmatades. Kata tulekolle tekiga, et takistada põlemiseks vajaliku õhuhapniku juurdepääs. Veendu, et see kataks süttinud aine või seadme täielikul. Loe tulekustutusvaiba kohta lähemalt SIIT.
  • Kast liivaga.
  • Anum veega.
  • Käepärased tulekustutusvahendid – siia alla kuuluvad kõik vahendid, mille abil on inimene võimeline oma leidlikkust appi võttes aitama kaasa tulekahju likvideerimisele (riided, muld, liiv jmt).

2018. aastal põhjustas Päästeameti andmetel viiendikul juhtudest tulekahju hooletus lahtise tule kasutamisel, sama paljudel juhtudel elektriseadmed või -paigaldised. Suitsetamisest sai alguse 16% tulekahjudest. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ka toidu valmistamisest alguse saanud tulekahjud. Loe koduse tuleohutuse kohta lähemalt SIIT.

Küünlaid ei tohi jätta järelevalveta põlema ning need peavad olema pandud kindlale mittesüttivast materjalist alusele, eemale süttida võivatest asjadest. Foto: Pixabay / Pexels

Mida teha, kui rasv pannil süttib? Mida kindlasti ei tohi teha?

  • Lülita pliit välja (puupliidil lohista anum kuumalt alalt eemale).
  • Summuta leegid. Selleks aseta kaas anumale peale või kustuta leegid F-klassi tulekustutiga. See sisaldab spetsiaalset kustutusainet, mis moodustab põleva rasva pinnale paksu isoleeriva kihi. Rasva kustutamisel tuleb jätkata kustutusaine laskmist tulekoldesse ka peale leegi kadumist, et rasv võimalikult maha jahutada. Tule summutamiseks võib kasutada ka tulekustutusvaipa, kuid vaid juhul, kui oskad seda õigesti kasutada. Oskamatult käsitsedes võib see rasvaga kokkupuutel ise põlema süttida.
  • Oota, kuni temperatuur on anumas piisavalt langenud ja leeke uuesti ei teki.

Ära kunagi kustuta õli või rasva veega! See tekitab lahvatuse ja paiskab tule kõikjale laiali. Ära püüa põlevat anumat majast välja viia, sellega võid põlengut hoopis suurendada. Loe rasvapõlengu kustutamise kohta lähemalt SIIT.

Kuidas teha kindlaks, et elektrilised jõulukaunistused on tuleohutud?

Kui elektriseadmel on juba visuaalselt näha kahjustusi, siis üldjuhul on kahjustatud ka elektriseadme isolatsioon. Selline elektriseade võib põhjustada nii elektrilöögi ohtu kui ka tulekahju. Kui kahtled elektriseadme töökindluses, on ohutum sellest vabaneda. Pea meeles, et elektriseadet võib kasutada vaid selle seadme jaoks ettenähtud tingimustes. Kui soovid elektriküünlad paigaldada õue, veendu enne, et need oleksid nõuetele vastavad. Kui elektriseade süttib, on kõige ohutum vahend selle kustutamiseks E-märgistusega kustuti, millega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid.

Kas kuusel olevad elektriküünlad peaks ööseks ära kustutama?

Üldine soovitus on, et elektriküünlad võiks ööseks ära kustutada, sest kunagi ei tea, millal nendega midagi siiski juhtuda võib (näiteks ülekuumenemine, lemmikloom närib juhtme puruks jmt). Kui on siiski kindel soov elektriküünlad ööseks põlema jätta, tuleks kindlasti veenduda, et ruumis on töötav suitsuandur. 

Mis on miinimumkaugus kütteallikast, kuhu asetada kodus kuusk?

Tavaline soovitus on, et põlevmaterjalid peaksid kütteseadmest või korstna välispinnast olema vähemalt 15 cm kaugusel, lahtise küttekolde, näiteks kaminasuu esise puhul 75 cm. Mitte ainult ohutuse, vaid ka kuuse püsivuse huvides on mõistlik paigutada see küttekehadest võimalikult kaugele.

Pea veel meeles:

  • Küünlaid ei tohi jätta järelevalveta põlema ning need peavad olema pandud kindlale mittesüttivast materjalist alusele, eemale süttida võivatest asjadest, näiteks kardinatest või ajalehtedest, samuti kuusest.
  • Järelevalveta ei tohi jätta ka küdevat ahju või pliidil valmivat toitu. Pliidile valmima unustatud süttiv toit süütab ümbruse ning sellest võib areneda äärmiselt tõsine tulekahju. Kõige rohkem toidukõrbemisi saab alguse sellest, et minnakse toidu valmistamise ajal magama või korraks kodust minema. Kui teed sööki, jää kööki!
Kui teed sööki, jää kööki! Foto: Pixabay / Pexels
  • Väldi elektrivõrgu ülekoormamist, samuti kontrolli elektrijuhtmete korrasolekut. Vanad vigased juhtmed ning elektriseadmed tuleks kasutuselt kõrvaldada.
  • Seaduse kohaselt peab igas kodus olema vähemalt üks nõuetekohaselt lakke paigaldatud suitsuandur. Mida varem tulekahju avastatakse, seda suuremad on ka päästjate võimalused tulemuslikku abi osutada. Tulekahjude ränkade tagajärgede põhjuseks ei ole enamasti mitte päästjate hiline kohalejõudmine, vaid just tulekahjude hiline avastamine.
  • Kõigil inimestel on võimalik saada kodu ohutusele päästjate hinnang. Päästjate kodukülastuse tellimiseks saab ennast registreerida päästeala infotelefonil 1524. Päästjad tulevad seejärel sinu koju ja annavad nõu, kuidas seda ohutumaks muuta. Samuti aitavad päästjad vajadusel uue suitsu- või vingugaasianduri paigaldada või seadme patarei vahetada.
  • Sageli on tulekahjude ohvrid vanemaealised üksikud inimesed. Hoia oma eakate lähedaste või tuttavate kodude tuleohutusel silm peal. Tee seda mitte ainult pühade ajal, vaid kogu aasta vältel. Aita neid kütmisel, suitsuanduri kontrollimisel või seadme patarei vahetamisel. Samuti tasuks nende eluhoonesse paigaldada vingugaasiandur, mis annab häiresignaaliga märku nähtamatust ja lõhnatust, kuid mürgisest vingugaasist. Loe vingugaasianduri kohta lähemalt SIIT.
  • Kui tunned suitsulõhna või kuuled anduri helisignaali, siis uuri, kas lahti on tulekahju või helista kohe häirekeskusesse hädaabinumbril 112 ning kohale tulevad päästjad.