Foto: Laura Strandberg
Inimesed
2. detsember 2019, 21:00

Pille Minevi jõulukombed: viimastel aastatel oleme teinud ööpimeduses lõket (6)

Raadiohääl Pille Minev räägib, millised on tema lapsepõlvemeenutused jõuluajast ning kas tal on nüüdki juba jõuluootus hinge pugenud.

Pille, milline on kõige eredam mälestus lapsepõlve jõuludest?

Kui ma olin laps, siis suuremalt tähistati ikkagi aastavahetust, ilmselt suuremalt, kui praegu ja sama tähtsalt, kui jõule. Kindlasti oli siis õhtul oodata ka näärivana. See tõi alati elevust südamesse ja meenutan seda tänaseni sooja tundega. Küll aga saabus ühel aastal näärivana mustas kasukas ja väga kurja olemisega. Olin siis kuskil nelja-aastane. Kui mul oli ette lugeda talvine luuletus, sain ühe kingi rohkem. Mäletan isegi seda luuletust, laulsin endal nutt kurgus ja pabistades järgmise laulu pärast. Laul ise oli lühikene:

Ema pani supi sooja, supi sooja, supi sooja.

Lapsed laulsid halleluuja, halleluuja, halleluuja.

Klimbid sees, klimbid sees.

Foto: Pille Minev (Laura Strandberg)

Kas jõuludeks ettevalmistused juba käivad? Kas jõuluootus on juba südamesse pugenud?

Jõuludeks valmistumine algab meil selles tähenduses varakult, et oluline on kõigi laste ja vanavanematega graafikud paika saada. Millisel õhtul siin ja millisel õhtul seal. Külas on meil kombeks talunaistega teha ühiselt verivorsti ja ka see päev on varakult paigas. Igal aastal püüan ettenägelikult mõelda ka kingituste peale, kuigi enamasti kukub nii välja, et üks kingitus on ikka puudu ja jääb viimasele hetkele.

Kuidas jõulud mööduvad?

Ikka traditsiooniliselt! Hommikul toome kuuse ja ehime selle ilusaks. Päeval toimub suur küpsetamine ja vaaritamine. Mehed kütavad sauna soojaks ja käime vihtlemas. Õhtul istume söögilauas ja ootame jõuluvana, kes kunagi ei jää tulemata! Siis tuleb valmis seada oma salmid ja laulud ning hakata kingitusi avama. Viimastel aastatel oleme teinud ööpimeduses lõket. Mõnus on pärast suurt söömist päev väljas lõpetada.