PÕNEV TRADITSIOON | Udmurtide sanditajad tulevad kaelas rippuvate köögiviljade ja erootilise alatooniga lauludega

Tüdrukutele sandimütsid, poistele piitsad
Peole eelneval päeval valmistavad tüdrukud erilised peakatted ehk sandimütsid (пӧртмаськон изьы). Traditsiooniliselt tehti need kasetohust või õlgedest, kuid viimasel ajal on selleks kasutatud pigem paberit või vilti. Peakatet kaunistatakse paberist lillede, kukesaba sulgede, värviliste siid-, aga ka nailon- või atlaspaeltega. Samas ei valmista mitte kõik naissoost sanditajad endale peakatet – tavapärane on teha üks kolme või nelja inimese peale.

Lisaks mütsidele on võimalik end katta ja kaunistada ka muul moel. Mõned sandid riputavad endale kaela küpsed köögiviljad (kartulid, kaalikad, peedid, porgandid, naerid), teised kellukesed ja trummid, kolmandad aga panevad selga pahupidi kasukad ja määrivad näo kokku nõеga. Poisid punuvad endale ka piitsad, et rituaali käigus nendega tüdrukuid piitsutada, juhul kui nood laulmise peaksid katkestama.

Erootilised tekstid mõjuvad hästi looduse viljakusele
Pidulikus riides sanditajad käivad külas ringi erilise laulu (пӧртмаськон гур), tantsu ja lärmiga ning astuvad sisse igasse ettejuhtuvasse majja. Kusjuures laulutekstis võivad esineda erootilised alatoonid ja frivoolne sõnavara, näiteks:

«Усьты но усьты, пасё тукыле,
Усьты но усьты, ныдо кудое!»

«Ava, ava, augukesega moor,
Ava, ava, sigipungaga taat!»

Pererahvas on valmistunud peo rongkäiku vastu võtma ja katab väikese laua, kus sanditajatele pakutakse ilmtingimata köögivilju. Rituaalis osalejaid majja mitte sisse lasta pole sünnis ning usutakse, et santide toitmine toob õnne, rahulolu ja edu majapidamisse.

Tänu erootilistele tekstidele, ebatsensuursele sõnavarale ja santide tegevusele, mida saadab lärm, naer, rõõmustamine ja metallasjade kõlin, mõjuvat sügisene sanditamine hästi looduse viljakusele, aga ka heaolule ja viljakusele elavate maailmas.