Pajuvärava lood: 2000 liitrit armastusega tehtud õunamahla (23)

Alati kriibib hinge, kui bussi või autoga kuhugi sõidan ja näen tee ääres viljapuuaedu, kus keegi ammu toimetanud pole ja kunagi istutatud viljapuud
oma tööd tühja teevad. Olgu, linnud-loomad on muidugi inimese tegemata
töö üle õnnelikud. Samal ajal tormab suur osa eestlasi aga toidupoodi ja ostab koju kes teab millega pritsitud ja immutatud aed- ning puuvilju, mille siia toomise jalajälg keskkonnale on üüratult suur ja maitsegi kodukraami omast võrreldamatult kehvem.

Mitte minu aias
Just nii ma mõtlesin, kui nõutult oma viljapuuaias ringi jalutasin, lookas ploomi-, kreegi- ja õunapuid vaatasin. Ahastusega murdsin pead, mida ette võtta, kui kõik need viljad valmis saavad. Ma ei või lasta suure hoole ja armastusega
pöetud-hoitud puude head kraami raisku minna. Kaua mõelda ei tulnudki, sest soe sügis kiirustas takka.

Kolm aastat tagasi sain Pajuvärava õunadest nädala jagu tööd rügades tonni mahla. Tänavu tundus vilju vähem, aga oma aeg nõnda palju väärtuslikum, et otsisin välja Saaremaa ettevõtja, kes ainsana terves Eestis tuleb kaasaskantava mahlapressiga sinu koju, purustab, pressib ja kuumutab su õunade mahla. «Vähem kui tonni õunte pärast me tulla ei tahaks,» ütles lahke Priit mulle telefonis ja mina, murelikuna, et kas mul ikka nii palju õunu kokku tuleb, kutsusin kampa oma õe, isa ja laste isa.

Tõehetk!
Järgmised kaks päeva olid Pajuväraval õunakorjepäevad. Laste isa Risto raputas oma meherammuga puud puhtaks, mina, Uma, Raju ja sõbranna Kairi oma poja Markusega korjasime õunu varavalgest ööpimeduseni välja, lõpuks pealampide ja telefonitaskulampidega. Siis mul hakkas juba tekkima hirm, et puudu jääb mahlakottidest. Olin arvestanud ehk 500 liitri õunamahlaga. Septembrikuu eelviimase laupäeva hommikul saabus koos mahlapressiga tõdemus, et ainuüksi minu kokku korjatud õunalaadungist tuli üle 1700 liitri mahla! Seda maailma parimat, käsitööna kokku korjatud, väga ägeda tehnoloogiaga pressitud-kuumutatud, lisaaineteta õunamahla. Lisaks isa, õe ja laste isa õunasaak. Kokku KAKS TONNI õunamahla. Ulme! Õnneks oli ka teenusepakkujal kotte varuks.

Kõik kohad täis õunamahla
Nüüd on nii, et Pajuväraval mõnda aega sauna ei saa, sest saunamaja kõik ruumid, õueköök, sadularuum, pesuruum ja avar leiliruum on õunamahlapakkide käsutuses. Need mõned liitrid ploomimoosi, kreegikompotti, arooniamahla ja muud, mis hämaratel õhtupoolikutel sahvrisse rändas, ei tundu enam järsku üldse mingi väljakutse ega koguski.

Tuleb tunnistada, et ma veel täpselt ei teagi, mis ma nüüd selle kõigega peale hakkan. Ehk leian mõne ettevõtte, kes soovib kollektiivile jõulukinke, ehk saan sotsiaalmeedias osa tootmiskulude katteks laiali müüa. Või leian mõne pöörase inimese, kes sooviks mahla näiteks auto vastu vahetada, sest minu armas neljarattaline on hakanud hinge vaakuma. Kindlasti kingin ja joon mahla ise, sest see tõesti maitseb hästi. Ka lastele. See on puhas ja kohalik, armastusega tehtud, lihtne ja saaremaine.

Minu soovitus: kui endal aeda pole, vaata enne välismaise kraami soetamist
ringi kohalike saaduste müügigruppides või mine turule. Osta seda kraami, mille tegemisse on keegi siinsamas meie Eestis oma hinge pannud. Nii hoiad kodumaist au sees ja väärtustad kohalike tööd. Mis siis, et Eesti toidu kuu septembriga läbi sai.

Heidi Hanso
Mina olen Heidi, 35 aastat vana, kahe lapse ema. Mul on tütar Uma Säsil (9) ja poeg Hendrik Raju (6). Nad on mu suurim varandus. Lisaks pean Saaremaal, keset madalat, mudast, kuid maailma kõige armsamat metsatukka sadakonna linnu-loomaga Pajuvärava talu.