Gaasiauto tankimine.Foto: Tiina Kõrtsini
Tehnika
17. oktoober 2019, 13:56

Kas peagi koidab rohegaasi võidukäik?

Üha suurenev alternatiivkütuste valik on bensiini- või diiselmootoriga auto omanikke pannud tõsiselt järele mõtlema, kas ehk eelistada midagi rahakoti- ja loodusesõbralikumat? 

Tõepoolest, soodsa ja keskkonnasäästliku alternatiivina on muutunud surumaagaas (CNG, compressed natural gas) ehk surugaas üha populaarsemaks alternatiiviks bensiinile ning diislikütusele. Soodne kilomeetrihind on muutnud CNG-sõidukid populaarseks nii eraisikute kui ka transpordiettevõtete seas.

„Võib öelda, et CNG-sõiduautol on kütuse kokkuhoid kilomeetri kohta kuni 60%, võrreldes bensiiniautoga, ja 33% võrreldes diiselautoga,“ tõdeb üks kahest biometaani ehk rohekütuse edasimüüjast Eestis, Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Biometaan – mis see veel on?

Peale maagaasi saab juba praegu autot tankides valida biometaani ehk rohegaasi, mis on maagaasi kvaliteedile vastav (neid saab omavahel ka segada) keskkonnasõbralik taastuvkütus. Biometaani toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning eri päritolu biomassist.

2018. aastast toodetakse biometaani ka Eestis. Praegu teevad seda kaks biometaanijaama: Kundas asuv Rohegaasi OÜ, kus gaasi toodetakse reoveesettest, ning Viljandimaal Siimanis Biometaani OÜs, kes saab gaasi tootmiseks vajaliku tooraine sõnnikust ja biomassist.

Miks tasub aga eelistada autokütusena maagaasi või biometaani? Esiteks on see tarbijale kaks korda säästlikum: CNG-ga sõites kulub 100 km läbimiseks umbes kolm eurot, samas kui bensiiniga on kulu keskmiselt 6,5 eurot 100 km kohta. Ka on CNG keskkonnasõbralikum: CO2 emissioon on u 25% väiksem kui bensiinil.

CNG-autode valik ja tanklate võrk laieneb üha. Praeguse seisuga on Alexelal ja Eesti Gaasil, kes klientidele surugaasi müüvad, tanklaid terves Eestis, kust saab osta ka biometaani ehk rohekütust. Tanklavõrgustik on lähitulevikus jõudsalt laienemas nii Eestis kui ka Euroopas.

Eesmärgiga vähendada õhusaastet, on biometaani turgu Eestis hakanud toetama ka riik. Praeguseks on keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu toetatud ühe biometaani tootmisjaama rajamist ning üle 20 biometaani tankimisvõimekusega tankla ehitamist aastaks 2020, ka makstakse iga transpordisektoris kulunud megavatt-tunni rohegaasi eest toetust.

Eestis on praegu LPG tanklad veel märkimisväärses ülekaalus, kuid lähematel aastatel laieneb jõudsalt ka CNG tanklavõrgustik. Foto: Tiina Kõrtsini

Lähiajal CNG tanklatele lisa

Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl kinnitab, et Alexela on otsustanud CNG-tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida. „Kolme kuni viie aasta pärast on praeguse 17 asemel Eestis juba 50 CNG-gaasitanklat ja on täiesti reaalne, et siin vurab siis ringi 30 000–40 000 rohegaasiga sõitvat autot,“ märkis Hääl. Õige pea avab Alexela peale olemasolevate CNG-tanklate veel ühe – Tallinnas Peterburi teel.

Üha kasvavat poolehoidu rohegaasile näeb ka Eesti Gaas. „Meie tanklates müüdud surugaasist on kodumaise rohegaasi osa järjekindlalt kasvanud. Praegu on see ligi 65% tanklates müüdud surugaasist,“ selgitab Raul Kotov. „Rohegaasil kui keskkonnasõbralikul ja rahakotisäästlikul autokütusel on kindlasti potentsiaali tarbimismahte veelgi kasvatada. Ühelt poolt suurendab seda lai ja soodne gaasiautode valik ning üha teadlikum ja keskkonda hoidvam tarbimine. Teisalt mängib olulist rolli ka tanklakettide laienemine. Eesti Gaas on rajanud 11 surugaasitanklat, viimased avati Jõhvis, Viljandis ja Rakveres.”

Mudeleid tuleb aina juurde

Kel rohegaasi vastu tõsisem huvi, saab asja uurida margiesindustest. CNG-autodest on Eestis saada näiteks Škoda mudel Octavia, detsembrist Scala ja uue aasta esimestel kuudel lisandub ka Kamiq. Volkswageni mudelitest luukpäraga Golf, Golf Variant universaal ning Caddy-kaubik. SEATil Leon (viieukseline ja universaal), Ibiza ja Arona. Audi valikust leiab mudelid Audi A4 Avant g-tron, Audi A5 Sportback g-tron, Audi A3 Sportback g-tron. Fiatil aga näiteks Doblo kaubiku. Gaasitoitel tarbesõidukeid ja busse pakuvad Mercedes-Benz, MAN, Iveco, Scania ja Volvo.

„Scania näiteks on tänavu müünud Eestis juba sadakond gaasisõidukit: 71 bussi ja ligi 30 veokit. Veokite-busside puhul on (bio)gaasi eelistamise üks põhjuseid kindlasti selle rahakotisõbralikkus: biometaani kasutav veok tasub end ära ühe-kahe aastaga ja säästab seejärel diislikütusega võrreldes sõltuvalt läbisõidust 10 000–20 000 eurot aastas,“ ütles Scania Baltikumi keskkonnasäästlike transpordilahenduste juht Kaur Sarv. „Väga tähtis on aga seegi, et meie prügist ja toidujäätmetest tehtud biometaani CO2 jalajälg on diislikütust kasutava veoki omast 90% väiksem.” Autojuhid peavad Sarve sõnul oluliseks ka seda, et gaasimootor on diiselmootorist oluliselt vaiksem ja sel on märksa puhtamad heitgaasid.

Praegu on CNG tanklaid veel alla kahekümne, kuid kolme kuni viie aasta pärast on neid juba poolsada ja tõenäoliselt vurab siis Eesti teedel ringi 30 000–40 000 rohegaasiga sõitvat autot. Foto: Tiina Kõrtsini

Mis on mis?

Eestis sõitvad gaasiautod jagunevad laias laastus kaheks: LPG-d ehk vedelgaasi ja CNG-d ehk surugaasi kasutavad sõidukid. Esialgu on Eestis LPG tanklaid mitu korda rohkem, kuid CNG tanklate võrk laieneb jõudsalt. 

  • LPG (liquefied petroleum gas) ehk vedelgaas koosneb butaani ja propaani segust ning on tuntud ka vedelgaasi nime all – just seda sisaldavad näiteks kodudes kasutatavad gaasiballoonid. Vedelgaasi toodetakse nafta või maagaasi kõrvalt, seega on LPG fossiilkütus, mis saab ühel hetkel otsa. Põledes eritab LPG sarnaselt bensiini ja diislikütusega CO2, kuid teiste fossiilkütustega võrreldes siiski koguselt vähem.
  • CNG (compressed natural gas) ehk surumaagaas ehk surugaas on samuti fossiilkütus – ka seda toodetakse tavalisest maagaasist. Keemiliselt koostiselt on CNG metaan ning autodes kasutamiseks on seda vaja hoida 200-baarise rõhu all. Ka surumaagaasi põlemisel tekib teatud määral CO2, kuid samuti vähem kui bensiini või diisli põlemisel.
  • Biometaan (CBM ehk compressed biomethane) ehk rohegaas on 100% keskkonnasõbralik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning eri päritolu biomassist. Ideaalis võiks rohegaas tulevikus CNG täielikult asendada.

Praegu liikluses olevad uued gaasiautod on suuremalt jaolt tehases ehitatud surugaasi (CNG) seadmetega, LPG-sõidukid on enamasti järelturul paigaldatud gaasiseadmetega – ehkki on ka erandeid. Mitu tuntud autotootjat pakuvad juba ka biometaanile sobiliku CNG-mootoriga sõiduautosid, busse ja veokeid.