Kohtumine karjäärinõustajaga: abiks nii praeguse tööelu korraldamisel kui uute sihtide seadmisel

Mida aeg edasi, seda enam näivad karjäärinõustajad hinda minevat. Huvi on kohati nii suur, et mõnes piirkonnas, näiteks Tallinnas, ei maksa imestada, kui karjäärinõustajaga kohtumise võimalust peab ootama lausa kuu aega.

Vestlus – olulisim töövahend

Töötukassa karjäärinõustaja tööajast moodustab lõviosa klientide nõustamine nii individuaalselt kui ka rühmas. Selle juurde käib muidugi ka klientidega kohtumisteks valmistumine ja nõustamisest kokkuvõtete tegemine.

Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Anne Kaaber ütleb, et tema eelistab iga inimest võtta puhta lehena. „Kui inimene minu juurde jõuab, siis hakkame koos tema olukorda ja mõtteid ning plaane läbi arutama,“ kirjeldab Kaaber. „Vestlus ongi minu kõige olulisem töövahend.“

Nõustajale on tähtis inimest mõista. „Küsin eelkõige selle kohta, millist tööd ta varem on teinud, mis on talle neis ametites meeldinud, mis talle aga üldse ei sobi,“ selgitab Kaaber. Samuti räägitakse läbi kõik muud asjad, mis võivad mõjutada inimese erialavalikut või töörahulolu, näiteks tervis, elukoht, pere jmt.

Peale vestluse on karjäärinõustajatel erinevaid võtteid, et nõustatavat klienti eesmärgile lähemale viia. Nende hulka kuuluvad näiteks mitmesugused testid ja harjutused, mille abil saadakse pilt inimesele sobivatest ja mittesobivatest valdkondadest ning tema eelistustest ja oskustest. „Kui näiteks tuleb välja, et inimene tahab oma töös eelkõige teisi aidata, siis saame edaspidi sellega arvestada,“ räägib Kaaber. „Tehnikaid ja meetodeid on tegelikult väga palju ja valik sõltub inimese olukorrast.“

Millal otsida abi nõustajalt?

Karjäärinõustaja juurde võib minna igaüks, kes tunneb, et tema praeguses tööelus jääb midagi vajaka või kes pole oma tulevikus kindel. Karjäärinõustajast võib olla abi nii pikalt oma erialal töötanud professionaalile kui ka tööredelil alles alustavale inimesele, kes ei teagi veel, mida ta täpselt teha tahab.

On ka soovitusi, mida inimestel, kes kavatsevad karjäärinõustaja poole pöörduda, tasuks tõsiselt võtta, sest need aitavad karjäärinõustajal kohtumiseks paremini valmistuda ja nii ka asjakohasemat nõu anda. Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Kerstin Hollandi sõnul on palju abi sellest, kui kliendi kohta on ette teada, millist tuge ja tulemust ta kohtumiselt ootab.

„Näiteks e-töötukassas endale karjäärinõustamiseks aega broneerides saab inimene täpsustada, millised on need teemad või küsimused, millest ta soovib nõustajaga rääkida,“ ütles Holland. Seda võimalust võiks kindlasti kasutada.

Hollandi sõnul on põhjuseid karjäärinõustaja poole pöördumiseks seinast seina. „Tihtipeale võivad nõustatava täpsemad huvid ja vajadused küll selged olla, näiteks soovib ta õppida uusi oskusi, kuid ei tea, mida tööturg hetkel vajab ega oska seetõttu teha head valikut,“ ütleb ta.

Siiski peab karjäärinõustaja olema valmis selleks, et kliendi täpsemad soovid ja huvid selguvad alles nõustamise käigus – isegi siis, kui inimene teab, mida ta kohtumiselt otsima on tulnud.

Nõustajal üheksa ametit?

Karjäärinõustajaks õppida ei saa, samuti ei saa eeldada, et karjäärinõustaja on iga ameti ekspert – täpselt nagu abielunõustaja ei pea olema mitu korda abiellunud. Kerstin Hollandi sõnul peab karjäärinõustaja olema ennekõike suhtlusaldis ehk nii-öelda inimeste inimene, sest selles ametis puututakse kokku väga paljude inimtüüpidega.

Kindlasti tuleb kasuks ka varasem nõustamiskogemus, mis võib olla saadud väga erinevatest valdkondadest. Hollandi sõnul annab eeldused karjäärinõustajana töötamiseks näiteks psühholoogia, andragoogika ja personalitöö erialadel õppimine ja töötamine.

Anne Kaaber töötas enne karjäärinõustaja ametisse asumist õpetaja ja koolitajana, kõrghariduse on ta omandanud hoopis keeleteadustes. Tööle asudes läbis ta karjäärinõustamise baaskoolituse, kuid on ka edaspidi hoidnud end pidevalt kursis tööturul toimuvaga, otsinud uusi tehnikaid ja süvenenud ka psühholoogiasse.

Erialane väljaõpe

Töötukassa investeerib oma karjäärispetsialistide erialasesse väljaõppesse. Sinna alla kuuluvad kõikvõimalikud sisekoolitused ja ülikoolide-arenduskeskuste pakutavad kursused, kuid ka välisekspertide Eestisse toomine ja tööalase varjutamise korraldamine.

„Töös tuleb end järjepidevalt täiendada“, räägib Kaaber. „Iga klient vajab omamoodi lähenemist, ka on neil väga erinev taust, seetõttu peaks nõustaja ideaalis kõigest midagi teadma.“ Alles hiljuti oli Kaaberil olukord, kus ühe kliendiga uuriti iluvaldkonda kuuluvaid Botoxi-koolitusi, kohe järgmise inimesega tuli aga rääkida keevitajaks õppimise võimalustest.

Vastutasuks pideva õppimise eest on karjäärinõustaja töö väga mitmekesine ja täis ootamatusi. Kaaber toob näiteks olukorra, kus grupinõustamisele tuleb oodatud 10–15 asemel hoopis 60 inimest – ikka peab kõigile tähelepanu jaguma.

„Tuleb ette ka kliente, kes räägivad ise nii palju, et ma ei saa sõnagi sekka öelda,“ märgib Kaaber. „Tuleb selline inimene, räägib tund aega, ütleb lõpuks, et just seda tal vaja oligi – ja läheb rahulolevana ära.“

Küsimusi seinast seina 

Teemasid, millega karjäärinõustaja poole võib pöörduda, on tõepoolest palju, seda kinnitab kas või põgus väljavõte küsimustest ja probleemidest, millega karjäärinõustajal on tulnud hiljuti tegelda.

• Tulin äsja Eestisse tagasi – mis siinsel töömaastikul toimub?
• Olen väsinud oma praegusest tööst, tahaksin teha midagi uut.
• Soovin teha teste, sest tahan iseennast rohkem tundma õppida.
• Tahaksin alustada ettevõtlusega, aga kas ma üldse sobin ettevõtjaks? Milliseid eeldusi ja oskusi on selleks vaja?

Täiesti uus amet

Näiteid erialavahetusest pärast karjäärinõustaja juures käimist: 

• Teatrivaldkonnast IT-sektorisse
• Moe- ja tekstiilikunstnikust sotsiaaltöötajaks
• Klienditeenindajast tarkvaratestijaks
• Sekretärist ettevõtjaks
• Õpetajast karjäärinõustajaks