Tavaliselt juhtuvad vihast tingitud õnnetused siis, kui üks juhtidest on juba enne stressis millegi muu pärast, mis on juhtunud kodus või tööl ja tal on vaja end välja elada. Foto: Dan Gold/Unsplash
Nipid
26. september 2019, 05:33

Oled autoroolis närviline? 11 nippi, mis aitavad muutuda rahulikumaks (1)

Keegi keeras ette, ei näidanud suunatuld, pidurdas järsult – paljud olukorrad liikluses ajavad meid närvi. Kui tunned, et ärritud juba iga väiksemagi asja peale, siis leiad ehk abi järgnevatest nippidest, mis õpetavad, kuidas rahulikuks jääda.

Psühholoog Leon James kirjutab lähemalt veebilehel How Stuff Works, kuidas tekib viha autoroolis ja mil moel sellega toime tulla.

Tavaliselt juhtuvad vihast tingitud õnnetused siis, kui üks juhtidest on juba enne stressis millegi muu pärast, mis on juhtunud kodus või tööl ja tal on vaja end välja elada. See on muidugi lubamatu, aga siiski mõistetav.

Millest võib stress autoroolis tingitud olla?

  • Liikumatus – rooli taga istumine ei lase füüsiliselt pingeid rahustada.
  • Piirid – reeglitest kinni pidamine võib ärritada, näiteks teada-tuntud tõde, et autod peavad sõitma mööda teed võib tekitada tunde nagu oleks meid kasti surutud.
  • Pole kontrolli – meie kontrolli alt on väljas kõik, mis on väljaspool autot, sealhulgas teised autod ja liiklus.
  • Eitamine – enda vigasid ei panda tähele ja süüdistatakse teisi.
  • Ettenägematus – igalt teeotsalt võib keegi ette sõita, hoiatuseta juhtuvad asjad tekitavad stressi.
  • Mitmetähenduslik – ei ole kokkulepitud signaale, kuidas teiselt juhilt vabandust paluda, seega võetakse kõiki märke kui agressiooni või solvanguna.
Autosõit ei ole võistlus - ole teiste juhtide vastu sõbralik ja lase halval tundel minna! Foto: Nabeel Syed/Unsplash

Olles ise rahulik on võimalik kokkupõrkeid teiste juhtidega vältida:

  • Mõned juhid käituvad autoroolis nagu loomad looduses, seega proovi silma vaatamist vältida, sest sellest võib teine juht välja lugeda agressiooni.
  • Enamik juhte arvavad, et nende sõidustiil on enesekindel mitte agressiivne. Seega hoia end rahulikuna ja ära mine teise agressori tujudega kaasa.
  • Ära kasuta signaali enda meelepaha näitamiseks, võid muuta mõne äkilise juhi veelgi närvilisemaks. Proovi autoroolis oma meelepaha maha suruda ja sisenda endale, et palju olulisem on inimeste turvalisus autos ja selle ümbruses.
  • Ole viisakas ja sõbralik teiste liiklejate vastu. Isegi kui tundub, et see on ebaõiglane, lase agressiivsel juhil oma tahtmine saada. Autosõit ei ole võistlus vaid grupiviisiline eksperiment.
  • Mõista kaasliiklejat. Tunne kaasa närvilisele juhile, kellel on kindlasti palju stressi, mida ta ei oska õiges kohas välja elada.
Tavaliselt juhtuvad vihast tingitud õnnetused siis, kui üks juhtidest on juba enne stressis millegi muu pärast, mis on juhtunud kodus või tööl ja tal on vaja end välja elada. Foto: Dan Gold/Unsplash

Kuidas saada rahulikuks juhiks?

  • Maga kindlasti korralikult. Väsinuna oled ärrituv ja seetõttu võid olla ohtlik.
  • Võta aega kohale jõudmiseks, et ei peaks ootamatult ummikusse sattunult närveerima.
  • Kuula rahulikku muusikat ja keskendu hingamisele. Mõtle häid mõtteid.
  • Ära näita enda meelepaha välja, isegi kui süü võis olla teisel juhil. Tema arvatavasti ei mõtle sinust üldse.
  • Väldi väljaelamist. See ei aita kedagi, aga võib hoopis suurendada frustratsiooni.
  • Enesehinnang ja enesekontroll on rahu säilitamise põhikomponendid. Esiteks pead ära tundma hetke, mil sul on valik, kas tegutseda vihaselt või mitte. Seejärel pead omama nii palju tahtejõudu, et mitte tegutseda negatiivselt.