Linnadest, linnaparkidest, rohealadelt ega teede äärest ei tohi seeni söögiks korjata. Foto: Andrew Ridley/Unsplash
Uudised
15. september 2019, 06:35

Lugeja tahab teada: kas oma aia seentest võiks kastet teha? (7)

„Näen oma äärelinna aias ja pargis sageli seeni kasvamas. Mõtlen alati, kui mõistlik oleks neid sealt korjata. Kas vastab ka tõele, et seene lõikamine on müüt ja seent võib välja tõmmata ka koos niidistikuga?“ Anne, Võrust.

Vastab Marja-Liisa Kämärä, Eesti Loodusmuuseumi botaanik-kuraator

Linnadest, linnaparkidest, rohealadelt ega teede äärest ei tohi seeni söögiks korjata. Seene viljakeha on vaid väike osa seenest. Suurem osa temast on maas asuv seeneniidistik, mis võib laiuda sadade ruutmeetrite suurusel alal.

Linnades tekivad autokütuse põlemisel heitgaasid, lisaks tekitavad saasteaineid libeduse tõrjeks teele puistatud soolad ning rehvide ja asfaldi kulumine. Saasteained langevad maapinnale ja sealt vihma veega sügavamale, kust liiguvad seeneniidistikku ja edasi kogunevad seene viljakehadesse, kus võib saaste aineid, peamiselt raskmetalle ja nende ühendeid, olla tervisele ohtlikus koguses. Seetõttu peavad linnades kasvavad seened jääma vaid silmailuks.

Linnadest, linnaparkidest, rohealadelt ega teede äärest ei tohi seeni söögiks korjata. Foto: Andrew Ridley/Unsplash

Müüt või tõde?
Seeni võib lõigata, ettevaatlikult murda, keerata või tõmmata, kuid kõige olulisem on mitte kahjustada pinnast, milles elab seeneniidistik. Kui korjad toiduks seeni, mida hästi tunned, kasuta siiski nuga – nii on seente puhastamine kergem, sest viid koju vähem sammalt ja mulda ning lõikepinnalt on näha võimalikud seeneussid.

Kui korjad seeni hilisemaks määramiseks või ei ole kindel seeneliigis, tuleb seen üles võtta terveks jääva jalaga seda samblast välja keerates või tõmmates. Jalal ja eriti jala alusel on seene määramiseks vajalikud tunnused.

HEA TEADA! Algaja seeneline võiks seente õppimist alustada näiteks kukeseentest, puravikest või riisikatest. Neil on kergesti äratuntav välimus ja puuduvad surmavalt mürgised teisikud.

Algaja seeneline võiks seente õppimist alustada näiteks kukeseentest, puravikest või riisikatest. Neil on kergesti äratuntav välimus ja puuduvad surmavalt mürgised teisikud. Foto: Sergiu Nista/Unsplash

Esimene Eesti Seenefestival
15. septembril kell 12-18 toimub esimest korda vanalinnas Laial tänaval Eesti Loodusmuuseumi Seenefestival. Festivalipäeva täidavad töötoad, vestlused ja arutelud, avatud on seene-kirjanduse ja seenelkäigu inventari müügipunktid ning erinevad toitlustajad pakuvad rikkalikke seenetoite. Kogu perele mõeldud Seenefestival avab loodusmuuseumi traditsioonilise seenenäituse, mis tänavu kestab rekordilised 15 päeva.

Festivali eesmärgiks on tõmmata tähelepanu seente mitmekesisusele ja erinevatele kasutusvõimalustele – seenemaailm on laiem kui söödavad-mittesöödavad seened ning me puutume nende eri vormidega oma igapäevaelus kokku rohkem kui arvata oskame. Lisaks juhib festival ka tähelepanu arukale looduses viibimisele ning kutsub inimesi üles kaasa mõtlema keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamisele. Rohkem infot leiad siit.