Juhtkiri
12. september 2019, 18:26

Juhtkiri | Paagitäis biolisandiga kütust? Tänan, ei! (16)

Nõue, et mootorikütuse hulka peab olema segatud kindlaksmääratud protsent biolisandit paistab esmapilgul olevat kantud väga rohelisest mõtteviisist, mis peaks vähendama fossiilsete kütuste tarbimist ja suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu. Samas pole tarbijad selle nõude üle õnnelikud olnud, kui roheline nõue tekitab eeldatavast kasust rohkem hoopis probleeme. Pole ju kvaliteetse biolisandi tootmine Eesti kliimas sugugi odav ja nõuab samuti fossiilkütuse kasutamist. Kuid eelkõige pole keegi ju vaimustatud, kui madalama kütteväärtusega segukütuse kulu on suurem, biokomponent sööb mootorit, ei kannata pikka seismist paagis, seob õhuniiskust, moodustab kas fraktsioone või sültja olluse. Kurjemaks läheb lugu siis, kui segukütuse kasutamine võib ohtu seada haiglate tagavarageneraatorite käivitamise või seiskab tormisel merel hoopis paadimootorid.

Neile lisaks soovisid riigi käest korraliku ehk segamata kütuse kasutamiseks erandit veel kaitsevägi, põllumehed, bussifirmad, muruniidukite omanikud, kaugküttefirmad ja veefirmad. Nimekiri läks sedavõrd pikaks, et neile selle võimaldamise korral jäänuks segukütuse kasutajaks vaid õnnetud sõiduautode roolijad. Loogiliselt kerkinuks ka küsimus võrdsest kohtlemisest.

Sestap tundub praegu välja pakutud lahendus kindlasti mõistlikuna kõigile tarbijaile, kuid eeldab jõupingutusi ja loomingulisemat lähenemist ka kütusemüüjatelt. Nimelt ei pea biokütust tingimata lisama bensiinile ja diiselkütusele, vaid ettenähtud bionõude saab täita, müües näiteks biogaasi hoopis eraldi. Tegu poleks mingi riukaga, vaid gaaskütusel sõitvad sõidukid on lihtsalt üks vahelüli, liikumaks fossiilsetelt kütustelt elektrit ja vesinikku kasutavate autodeni. Riigi nõudel solgitud kütuse pealesundimine vaevalt et suurendab kellegi keskkonnateadlikkust.