Anne Veski abielust Bennoga: „Eks me kakle ka, ega see meil mingi sulavõi ole!“ (2)

Suvi on Anne Veski jaoks väga lõbusalt kulgenud – kontserdid siin ja seal üle Eesti igal nädalavahetusel. «Meid pannakse kokku Nublu, Reketi või 5miinusega. Iga kord avastan, et poisid on väga lahedad! Nalja saab ka alati omajagu!»

Miljonite lemmik lauljanna Anne Veski (63) tundub praegu laineharjal sõitvat nii kodumaal kui ka mujal. Popdiiva tunnistab, et on tõesti head ajad. «Eks see sõltu sellest, kuidas oma tööd teed. Mingil määral käib see muidugi lainetena –kui saad populaarseks, särad esimese kümnendi hommikust õhtuni. Seejärel tuleb väike rahunemine, mis muidugi ei tähenda, et sa kuhugi kaod. Elu annab siis uue tõusu ja uued võimalused. Ma ütleks, et meil on praegu juba selline teine või kolmas laine,» räägib naine avatult.

Artisti pea ei maga«Artistina on ikka ja jälle vaja rahvast kuidagi positiivselt üllatada. See on meie suhtumine ja töö põhimõte. Eelmisel aastal, kui Saku Suurhallis 40. lava-aasta täitumist tähistasime, oli puupüsti täis saal meie jaoks küll kui magus suudlus! See andis tunde, et ma pole asjata ringi kakerdanud ega oma laulukesi laulnud,» lausub Anne. «Pärast selliseid õnnestumisi hakatakse artisti ka rohkem esinema kutsuma – tuletad end jälle heast küljest meelde.» Ent alati pole kõik siiski nii roosiline olnud. «Kui Nõukogude Liit lagunes ja riigid muutusid, oli raske uut süsteemi üles ehitada – rahval polnud enam raha, et kontserdil käia. Lõime kohe oma firma ja hakkasime tegutsema. Näitasime, et oleme ikka olemas, ja lükkasime end ise edasi,» meenutab lauljanna. «Artisti pea ei maga ju hetkekski. See võib küll niisama lebada, aga ikka mõtleb, mida ja kuidas oleks vaja teha. Oli aeg, kui võtsin ette kollase telefoniraamatu ja hakkasin tegema turundustööd – helistasin läbi kõik Eesti kultuurimajad. Tollal tütar Kerli veel natuke laulis ja nii rääkisingi: teate, mul tütar laulab, äkki tahaksite teda esinema saada. Kui teiselt poolt kohe vastust ei tulnud, lisasin, et tegelikult sel kuupäeval vaba! Nii ma selle raamatu läbi tuulasin ja kogu Eesti kattus tööga kiirelt. Julgust mul on ja risti ette ei löö! Algul oli küll kentsakas, aga ma lihtsalt tegin selle tuima näoga ära, kuna muud ei jäänud üle!»Läbi tule ja veeAnne selgitab, et madalseisud teda rivist välja ei löö, ent ebakindlust tunneb aeg-ajalt iga laulja. «Sisimas on artist tegelikult väga haavatav ja õrnatundeline.Mõni ei näita välja, aga ega me keegi kannata kriitikuid. Pärast võib-olla loeme ja mõtleme, et «ahah, oli õigus küll», aga alguses lähme turri.»Artisti elu pole naise sõnul kunagi teab mis kerge olnud. «Olen käinud läbi tulest ja veest – lusikal pole keegi midagi kätte toonud. Võta kasvõi eluolu nõukogude ajal – loksusime külmas bussis ja magasime sealsamas, sest raha oli vaja ju kokku hoida.» Praegu saavad Anne ja tema abikaasa Benno Beltšikov (72) lubada endale, mida soovivad. «Me ei taha palju. Pensioniks oleme mõistagi kõrvale pannud – on loodud oma pensionisammas, mis juba natuke raha sisse toob, ja teeb seda ka edaspidi. See annab kindlustunde ja samal ajal on jätkuvalt ka tööd ja leiba!» Lisaks on paaril mitmeid toredaid sõpru, kes jagavad oma edu ja näitavad neile maailma.Enamasti nauditakse praegu siiski uksest-ukseni-paketireise, kus tihti juhtub, et staari tervitatakse lilledega ja kasutusse antakse parem tuba, kui tellitud. «Ses mõttes annab kuulsus ikka juurde küll,» ütleb Anne. Oktoobris plaanivad nad Bennoga jälle natukeseks kuhugi soojale maale sõita. «Vot, selle oleme õnneks ära teinud, et saame ise valida, millal midagi teeme!»Töö, anne või vedamine?Mis see siis ikkagi oli, mis tegi tavalisest Rapla tüdrukust tõelise tähe? «Tööd peab tegema! Töö, vedamine ja anne – kõik on oluline! Tuleb õigel ajal õiges kohas olla, kohtuda õigete inimestega. Mina nimetan seda saatuseks,» lausub Anne. «Kindlasti peab inimene sündima selle miskiga ja kui säde sees on, ei lase see sul rahulikult elada. Ma kunagi ei mõelnud, et tahan suur poplauljaolla. Lihtsalt tegin seda, mis elu pakkus. Elu viis mind edasi ja siis tegin juba kõik ning rohkemgi, et see jätkuks!»