Põletusraviarst Tiiu Kaha annab nõu, mida punaseks põlenud nahaga ette võtta.Foto: Antony / Unsplash
Nipid
28. juuli 2019, 18:13

5 soovitust, kuidas tulla toime päikesepõletusega (5)

Päikesenäljas eestimaalased kipuvad suvekuudel vaatamata hoiatustele päevitamisega liialdama. Põletusraviarst Tiiu Kaha annab nõu, mida punaseks põlenud nahaga ette võtta.

Jahuta veega
Kui muid vahendeid pole käepärast, on soovitatav jahutada ülekuumenenud ja valutavat nahka jahedas vannis või duši all. Tõsi, abi on sellest vaid lühiajaliselt ja kaasneda võib ebameeldiv külmatunne. Teatavat jahutust annavad ka jahedad niisked rätikud, kuid neid tuleb pidevalt vahetada. Jahutava toime tekitamiseks võib kasutada ka kodus olevaid mentooli, aaloed või kamprit sisaldavaid geele või kreeme.

Vaigista valu
Valutunde vähendamiseks võib nahapõletuse korral kasutada valuvaigisteid. Neist tuntumad on ibuprofeen ja paratsetamool. Lisaks võib tarvitada ka allergiavastaseid tablette või tilku, sest need alandavad turset.

Varu apteegist leevendajaid
Parimateks vahenditeks päikesepõletuse leevendamisel ja naha jahutamisel on
apteegis müüdavad spetsiaalsed põletust leevendavad geelid, näiteks Burnshield ja Burnjel. Geelid tagavad pikaaegse jahutava toime ning neis sisalduv teepuuõli on põletikuvastase toimega ja võtab valu ära juba mõne minutiga. Geeli tuleb määrida põlenud nahale korduvalt, sellega võib immutada ka spetsiaalseid sidemeid, mis võivad jääda nahale tundideks, isegi ööpäevaks.

Joo vett
Vee joomine ei võta küll ära valu ega vähenda punetust, kuid sellest on kasu vältimaks dehüdratsiooni. Juua võib tavalist puhast vett, mineraalvett või jahutatud rohelist teed.

Villiline põletus on ohtlik
Teise astme põletusega kaasneb villide teke. Villid võivad lõhkeda ning kahjustada naha barjäärfunktsiooni, tekkida võib naha mädapõletik. Sel juhul on vaja kasutada niiskust sisaldavaid haavaplaastreid või antibakteriaalseid kreeme. Haav peab kindlasti saama seotud, vajadusel tuleks pöörduda traumapunkti või perearsti poole.

Ära kasuta põlenud nahal:

  • jääd, sest see võib peale põletuse põhjustada ka külmakahjustuse
  • pantenoolvahtu, sest see ei jahuta, vaid pigem takistab naha soojuse äraandmist
  • hapukoort, tomatimahla, jogurtit, piima ja muid toiduaineid, sest need jätavad nahale kihi, mis häirib naha terviklikkust ja võib tekitada infektsiooni
  • erinevaid koduseid leeliselisi ja happelisi aineid (näiteks sooda ja õunaäädikas) ja muid keemilisi vahendeid
  • õli või vaseliini, sest need blokeerivad nahapoorid, takistades soojuse äraandmist.