Lahendus on olemas! Kirurg annab nõu, kuidas vabaneda liighigistamisest

Mäletan väga selgelt, kuidas juba koolipõlves sageli higistamise pärast põdesin. Noored võivad ju kaaslaste vastu väga julmad olla,» meenutab Marju (42). Et tegu oleks millegi erilisema ehk liighigistamisega, ei osanud ta aga kahtlustadagi. «Arvasin, et teised ka higistavad samamoodi. Pidasin seda normaalseks.» Samas ei tähenda see, nagu oleks Marju leppinud soolarõngastega pluusivarrukas või ebameeldiva lõhnaga. Kuna talle on alati meeldinud kenasti riides käia, ennast meikida, soengut sättida ja end lõhnastada, leidis ta lihtsalt, et peab selle võrra rohkem pingutama. Nii käiski ta
sagedasti WCs kaenlaaluseid pesemas, proovis ära kõikvõimalikud deodorandid ja higipulgad. Lisaks on ta katsetanud kõiki taimeravisid, homöopaatilisi meetmeid – ühesõnaga kõike võimalikku.

Keha jätkas aga ikka omasoodu käitumist, eriti pingelistes olukordades. «Näiteks kui oli tööintervjuule või sünnipäevale minek, siis oli mul alati üks varupluus kaasas ja võtsin kotist märkamatult paberist salvrätiku ja kuivatasin pidevalt kaenlaaluseid,» räägib Marju nüüd piinlikkust tundmata. «Toona oli aga kõik higistamisega kaasnev minu jaoks üks väga suur stressiallikas. Olin peaaegu kompleksides.» Lisaks pani higistamine ikka korraliku põntsu rahakotile, sest need soolarõngad ei tulnud mitte mingilgi moel pesus maha. Niimoodi pidi kallid pluusid lihtsalt prügikasti viskama.

Viimaks ometi lahendus
Marju ütleb, et vanasti ju ei räägitud tervise- ja iluteemadel kuigi palju. Seetõttu polnud tal aimugi, kui palju on normaalne higistada või et liighigistamine ehk hüperhidroos on täitsa omaette diagnoos. Alles aastaid hiljem meditsiinikooli õppima minnes sai naine teada, et tema on tõenäoliselt selle väikese osa elanikkonna hulgas, kes selle all pidevalt kannatab. «Sain ka teada, et probleemile on lahendus. Tollal pakutud ainuke variant ehk kirurgiline sekkumine hirmutas mind aga kõvasti. Olin nõus pigem samamoodi jätkama, sest noa alla küll ei tahtnud sellise asja pärast sattuda,» võdistab Marju õlgu. «Praegu ma enam liigse higistamise pärast muret ei tunne. Lasen endale korra aastas teha kaenla alla botuliintoksiini süsti. Tänu nendele on  higistaminetäielikult kontrolli all.»

Liighigistamine – mis see on ja kuidas ravida?
Adams Kirurgia Grupi erakliiniku kirurgi Martin Adamsoni sõnul ei ole tõeline liighigistamine ehk hüperhidroos kuigi sageli esinev haigus. Erinevatel allikatel on selle probleemiga kimpus umbes 0,5 protsenti rahvastikust. Enamikul liighigistamise juhtudel tuleb süüdistada emotsionaalset stressi. Just viimane aktiveerib higinäärmete töö laubal, kaenlaalustes ning käe- ja jalalabadel. Tavaolekus eritab inimene 300–400 ml higi päevas. Samas võib higihulk treeningu jooksul kasvada umbes 10 liitrini päevas. «Kui kaenlaaluste ning labakäte ja -jalgade higistamine häirib oluliselt elukvaliteeti, on tegu liighigistamisega,» võtab doktor Adamson olukorra kokku.

Liighigistamine diagnoositakse, kui higistamine häirib normaalset igapäevategevust, avaldub vähemalt kord nädalas ja algab enne 25. eluaastat.
Liighigistamise põhjused on erinevad. See võib olla organismi loomupärane seisund, kuid mõnikord väga tõsise terviseprobleemi, näiteks südame- või kilpnäärmeprobleemide ja insuliini tootmise häirete või isegi vähi sümptomiks. Seetõttu peab liighigistamise puhul kindlasti konsulteerima ka perearstiga ja kahtluse korral tegema igaks juhuks vajalikud uuringud.

Kas süstid või kirurgia?
Higistamise raviks on hulk võimalusi. Ravimeetodi valik sõltub Martin Adamsoni
sõnul liighigistamise tõsidusest ja asukohast, samuti mõjust, mida vastav ravi elutegevusele avaldab.

• Antiperspirandid, mida poes lai valik, sisaldavad tavaliselt alumiiniumkloriidi (kontsentratsioonis 12% või 20%). Nende toimel väheneb higi tootmine ajutiselt, sest blokeeritakse higinäärmete kanalid. Nende preparaatide kasutamine võib osadel põhjustada nahal allergilisi reaktsioone ja sügelust.
• Kristalldeodorandid, mida leidub erinevates looduspoodides, ei kleebi ega määri riideid, ei sisalda ka alumiiniumi ega muid kahjulikke kemikaale, alkoholi, lõhna- ega säilitusaineid ning on täiesti allergiavabad. Naturaalsest kristallsoolast valmistatud pulk hävitab ebameeldiva lõhna, ei lase bakteritel levida ega paljuneda, samas ei blokeeri higistamist ja mürkide väljutamist.
• Higistamist vähendavad ka osad ravimid. Nende kasutamine on siiski piiratud soovimatute kõrvaltoimete tõttu, milleks on iiveldus, peapööritus, väsimustunne ja nägemishäired.
• Ionoferees on alalisvoolu ja pideva intensiivsusega galvaaniline seade, mis suunab nõrga elektrivoolu vastavasse piirkonda. See peatab higi tootmise. Meetod võib aidata patsiente, keda vaevavad higised käed või jalad. See meetod ei sobi kaenlaaluste hüperhidroosi korral.
• Kirurgiline ravi on viimane abinõu inimestele, kellele muud ravimeetodid pole mõju avaldanud ning kelle elukvaliteet tõsiselt kannatab. Operatsiooni käigus lõigatakse läbi sümpaatilise närvitüve lisaharud kas kõhus või rindkeres.
• Ajutiselt on liighigistamist võimalik leevendada ka botuliintoksiini (Botox, Dysport) süstidega. Lõikusega võrreldes on süstid tõhus ning kergelt talutav lahendus. Botuliintoksiini süstitakse imepisikeses koguses naha alla. Enamasti kestab süsti toime kuni aasta. Protseduuri efekt kahaneb aja jooksul, mistõttu tuleb arvestada korduva süstimisega.

Looduslik abi
Tõhusa higistamisvastase toimega on salvei. Taime higistamist pärssiv toime
tuleneb tema koostisesse kuuluvatest parkainetest, eeskätt rosmariinhappest,
mis pärsib higieritust kuni 52 protsenti.
Tee nii: pane kaks teelusikatäit taimelehti tassi, kalla üle keeva veega ning lase tõmmata kümme minutit. Jahuta ja joo külmalt kaks kruusi päevas. Ettevaatust
üledoseerimisega: salvei sisaldab ka alkoholilaadset tujooni, mis võib suurtes kogustes esile kutsuda südame puperdamist, iiveldust ja krampe.

Kuidas vähendada higistamist?

• Pese end kaks korda päevas.
• Kanna looduslikust kiust rõivaid ja jalatseid.
• Raseeri kaenlaaluseid regulaarselt, kuna karvadele sattuvad higipiisad on soodne paljunemiskeskkond ebameeldivat lõhna põhjustavatele bakteritele.
• Tarvita piisavalt vedelikku.
• Täienda toidusedelit kala, aed- ja puuviljaga.
• Ära joo alkohoolseid ega kofeiini sisaldavaid jooke.
• Söö võimalikult vähe rasvast ja vürtsikat toitu, kuna see mõjutab higilõhna.
• Lisainfo: higistamine.ee

Nipp!
Keda häirivad märjad laigud kaenla all, võib abi saada ühekordsetest, pesukaitsega sarnaselt toimivatest kaenlaaluste kaitsmetest, mis kleebitakse rõiva kaenlaaugu kaarele.
Lisainfo: medikos.ee