Ekspert annab nõu: kuidas leida hea üürikorter ja vältida juriidilisi apsakaid? (1)

Kodu üürimine on raske ülesanne, sest elama kolitakse kellegi teise omanduses olevale pinnale. Avameelselt suheldes ja õigete otsustega saab heale üürisuhtele aluse panna juba enne üürilepingu allkirjastamist. Eestis on mitmeid portaale, kust endale kodu otsida. Väga palju on kuulutusi veebilehtedel City24.ee ja KV.ee, kuid tasub vaadata ka alustavaid kinnisvaraportaale. Samuti võib alati küsida soovitusi otse maaklerilt, kes aitab leida sobiva pinna või annab nõu, mida selle piirkonna kuulutustes jälgida.

Viimasel ajal on eriti populaarseks saanud sotsiaalmeedias üürisoovi jagamine
ja enda tutvustamine. Sageli jagataksegi kuulutust, kuni leitakse kodu. Kindlasti tuleb sellisel juhul tähele panna, mida sa oma lehel maailmaga jagad, et su taust üürisoovi ei nurjaks.

Otse omanikult või maakleri kaudu

Reeglina on maakleri tehtud kuulutus korrektsem ja sisaldab rohkem ning täpsemat infot korteri kohta ja ka omaniku soove, mida üürnikult oodatakse. Maakleri vahendatud pildid korterist on head ja ülevaatlikud ning annavad ka visuaalselt korteri seisukorrast aimu. Korteri omaniku pandud kuulutuses on sageli teadmatusest paljud olulised detailid välja jäänud, mistõttu võib kuulutus olla ebakorrektne ja vahel pahaaimamatult ka valeandmetega.

Üürimisega seotud kulutused

Üürimisel arvesta sellega, et kohe tuleb välja käia ühe kuu üür ettemaksuna ja ühe kuu üürisumma omanikule tagatisrahaks. Maaklerit kasutades lisandub sellele ühe kuu üüri ulatuses vahendustasu. Kui kodus, mida üürida plaanid, pole elamiseks vajalikku mööblit, arvesta juurde ka selle soetamine. Siinkohal
tekib küsimus, kas üürisumma on proportsioonis tühja korteri peale minevate
kulutustega. Lihtsam on üürida kodu, kus on olemas suurem osa vajalikust
mööblist ja kodutehnikast, sest kui tekib vajadus kodu vahetada, on ilma mööblita palju kergem edasi liikuda. Samuti tuleb põhjalikult läbi mõelda üürikodu, mis vajab renoveerimist. Küsi endalt, kas oled valmis sellises
kodus elama ja ise remonti tegema. Arvesta, et see on aeganõudev ja tekitab
pingeid. Kui sulle siiski koht mingil põhjusel väga meeldib, on parem omanikuga konkreetselt kokku leppida, et tema kulud enda kanda võtab.

Olulised seadusepunktid

Kui korter üüritakse välja maakleri kaudu, on üldjuhult tehingu aluseks seadusele vastav leping. See tähendab, et kogu üürilepingu sisu on põhjalikult
lahti kirjutatud, et see oleks mõlemale osapoolele lihtsasti arusaadav. Kui üürilepingu teeb omanik ise, tuleb kindlasti jälgida selle koostamisel võlaõigusseaduse 3. osa 15. peatüki punkte. Kui lepingut ei koostata korrektselt, on see kehtetu ja rakendub ikkagi vastavalt seadustele.

Mis on lepingus tähtis?

• Kas üürileandja on kodu omanik või kas tal on seaduslik volikiri sellega tegelemiseks?
• Kas aadress lepingus vastab reaalsusele? Kas korteri andmed vastavad Ehitisregistri andmetele?
• Milline on üüriperiood ja mis on selle lõpetamise tingimused?
• Mis on üürisumma, selle tasumise kord ja viis?
• Mis on kummagi poole kohustused ja vastutus?
• Kas lepingus väljatoodud mööbel ja tehnika vastab reaalsusele?

Rikkis tehnika ja rikutud mööbel

Kindlasti veendu vahetult enne korteri üürile võtmist kodutehnika ja mööbli
seisukorras. Selleks kontrolli eraldi iga mööblieset ja kodumasinat. Muidu võib
juhtuda, et pead hüvitama esemeid, mille seisukorrast polnud sul aimugi. Omaniku kanda on kulud, mis pole tekkinud üürilevõtja korteri kasutuse tõttu või süül, näiteks kui pesumasin, külmakapp või ahi-pliit lakkab töötamast, siis selle eest vastutab omanik. Kui need seadmed aga on läinud rikki üürilevõtja tõttu, hüvitab selle üürnik. Seega kui majas lõhkeb veetoru ja korteris on seetõttu veeuputus, siis sellest tekkinud kahjustused tasub omanik. Kui uputuse põhjustab üürnik, siis selle eest tasub üürnik. Kodu üürides uuri, kas sellel on olemas kehtiv kindlustus ja mida see sisaldab. Kui seda pole, sõlmi kindlustus ise, et kaitsta ennast ebameeldivate olukordade eest.

Üürikodu läheb müüki

Omanik ei saa kunagi kodu müüa ootamatult. Kui sul on olemas kehtiv üürileping, siis kõik peab toimuma vastavalt sellele, mis on lepingu alusel kokku lepitud. Näiteks kui sul on tähtajaline üürileping, saab üürnik müügi korral nõuda, et ta saab tähtaja lõppemiseni seal sees elada. Ükskõik mis kokkulepe ka tehakse, alati peab selle kinnitama kirjalikult. Üldjuhul omanik teavitab üürnikku, et müük on toimumas, pärast müüki antakse mõistlik periood uue kodu leidmiseks. Üürnikku kaitseb see, kui lepingus on pikk lepingu lõpetamisest etteteatamise aeg. Tähtajatu lepingu puhul on see kolm kuud. Kirjalikult kokku leppides on teisigi mõistlikke lahendusi.

Usalda sisetunnet

Nii üüri- kui ka päris oma kodu leidmisel ei tasu teha liiga tormakaid otsuseid. Kui üürikorteriga tutvudes tunned kohe omanikupoolset pinget, kaalu, kas sa tõesti tahad seal elada. Pinged jätkuvad kindlasti ka tulevikus ja liigset stressi seoses koduga pole kellelegi vaja. Kodu üürimisel võiks olla omanikuga meeldiv ja soe side, sest siis on kodus ka hea aura. Meeldiv omavaheline suhtlus aitab lahendada ka edaspidiseid küsimusi ja võimalikke probleeme.

Kes tasub maakleritasu?

Maakleritasu peab seadustest tulenevalt tasuma üürileandja, kuid Eestis olev
turuseis on tekitanud olukorra, kus selle tasub siiski üürilevõtja. Seda toetab ka
meie kohtusüsteem ja tarbijakaitse. See tuleneb sellest, et suurem osa kortereid üüritakse lühikeseks perioodiks, see tähendab alla kaheks aastaks. Et tasuda maakleritasu, peaks omanik teenima üürist piisavalt tulu, et üürile andmine sel juhul ära tasuks. Reaalsuses saavad omanikud heal juhul üürisummast korteri kuludega nulli ja üle ei jää midagi.