Suvel looduses viibides võib ikka ette tulla olukordi, kus esmaabiteadmised väga kasulikuks osutuvad. Foto: Espen Willersrud / Unsplash
Uudised
26. juuni 2019, 07:09

Hea teada: kuidas looduses esmaabi anda?

Suvel looduses viibides võib ikka ette tulla olukordi, kus esmaabiteadmised väga kasulikuks osutuvad. Tartu kiirabi koolituskeskuse juht Andras Laugamets annab soovitusi, kuidas sellistel puhkudel tegutseda. 

Kutsu abi
Kõige tähtsam on loodusesse minnes kaasa võtta täis laetud mobiiltelefon. Pane telefon spetsiaalsesse kotikesse, et seda niiskuse eest kaitsta. 

Puugihammustus
Kui leiad enda nahalt puugi, püüa sellest kiiresti vabaneda spetsiaalse keeraja või kaksajaga. Pole oluline, kas keerata päri- või vastupäeva tõmmata puuk otse välja. Oluline on pääseda puugi peale võimalikult lähedale. Puuki ei tohi pigistada ega katta, siis on tal kohe häireolukord ja eritub rohkem sülge. 
Kui puuki ei õnnestu täielikult eemaldada, pole vaja seda nõelaga urgitseda, põletada ega õliga määrida. See vaid suurendaks infektsiooniohtu. Puuk laseb end mõne aja möödudes ise lahti. Hiljem jälgi hoolega puugihammustuse kohta ja oma tervist. 

Kuumarabandus
Kuumarabanduse võib saada ka näiteks 20kraadise ilmaga jooksma minnes. Kõige targem on mitte minna palava ilmaga pikaks ajaks õue või kasvuhoonesse. Kui olukord on siiski vältimatu, tuleb teadlikult iga natukese aja tagant juua, et ei tekiks vedelikupuudust. Esmane ülekuumenemise märk on pearinglus ja kaduma kippuv teadvus. Sellisel juhul tuleb kiirelt leida varjuline koht, juua väikeste koguste kaupa vedelikku ja võimalusel keha jahutada. Kindlasti peab tervise halvenedes kiirabi kutsuma. 

Nõelata saamine
Enamikul inimestest ei juhtu herilase, mesilase või vaablase käest nõelata saamise tagajärjel midagi erilist: tekib kerge turse ja valulikkus. Mürgine astel tuleb kohe välja tõmmata astelt pigistamata, sest muidu läheb veel rohkem mürki sisse. Torke kohale võiks turse leevendamiseks panna midagi külma. 
Kui nõelata saadakse suhu, tuleks juua puhast külma vett. Kui putukas nõelas piirkonda, kus turse võib tekitada eluohtliku seisundi, tuleb külma esemega hoida turse võimalikult väiksena ja kutsuda kiirabi. 
Inimesed, kes teavad, et nad on mõne kiletiivalise mürgile ülitundlikud, peaksid end suveks varustama adrenaliini automaatsüstlaga ja seda kõikjal kaasas kandma.

Rästikuhammustus
Rästikuhammustuse puhul peaks valulikus piirkonnas märgata olema kahte väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge, tekib naha punetus ja turse ning tugev valu. Esmatähtis on helistada kohe 112!
Seejärel tuleb jääda rahulikuks ja mitte enam liikuda. Juhul kui viibid kohas, kuhu abil on raske ligi pääseda, võid püüda rahulikult kõndida lähima teeni. Siis aga tuleb taas pikali heita. 
Hammustuse kohale peab panema midagi puhast ja külma. Kui hammustus on jalas või käes, võiks selle tõsta veidi kõrgemale. Kindlasti ei tohi hammustuse kohale teha sisselõiget, üritada mürki imedes või pigistades haavast välja saada, paigaldada žgutti ega juua alkoholi. 

Seene- või marjamürgistus
Tuleb kindlaks teha, kui palju mürgist asja alla neelati. Kahtluse korral, kas tegu oli ikka mürgise asjaga, tasub helistada mürgistusteabetelefonile 16662 või hädaabisse 112. Kui selgub, et mürgist marja, taime või seent on manustatud ohtlikus koguses, tuleb anda kannatanule palju juua ja ajada ta oksele. Ka aktiivsüsi aitab mürgistust vähendada, kuid seda tuleks võtta 0,5-1 grammi ühe kehakaalu kilogrammi kohta (söetabletid on 0,25grammised ehk anda tuleks 2-4 tabletti iga kehakaalu kilogrammi kohta). Olukorra tõsinedes kutsu kiirabi!