LAULU- JA TANTSUPIDU | Ehted, mis teevad sind rahvarõivastes veel kaunimaks

Ehted olid rahvarõivaste juures olulised lisandid, mida ei kantud ainult ilu ja uhkuse pärast. Ehetele omistati ka kaitse- ja tõrjemaagia tähendus ning ehted näitasid ühiskondlikku positsiooni.

Rahvapäraste ehete all peetakse silmas 19. sajandil rahvarõivakostüümide juurde kantud kaunistusi. Tänapäeva inimene tunneb enamasti neid, mida kanti kaelas või rinnal, harvem meenuvad sõrmused ja puusaehted ehk rõhud. Hõbesõrmuste rohkest kandmisest annavad tunnistust esemelised muuseumimaterjalid, fotod ja arhiiviallikad. Sõrmuseid kinkis peigmees pruudile kosjade ajal. Puhja kihelkonnast on näiteks kirja pandud: „Sõrmuseid peeti tavaliselt mitu tükki korraga, kanda võis neid igas sõrmes, välja arvatud laulatussõrmuse koht. Sõlgede ja hõbeehete muretsemine sündis härjamüügi, ehk ülepea mehe kingituse kaudu.“

Erilist rõhku pandigi pruudi ehete rohkusele just pulmade ajal. Pulmad olid naise jaoks üleminek neiust naiseks. Kardeti, et kurjad jõud võivad sel ajal pruuti kahjustada, ning pruudirõivaste ornamentika ja ehetes peituv kaitse- ja tõrjemaagia pakkus pruudile kurja silma eest kaitset.