Hakka lõkkevalvuriks ja hoia oma seltskonna turvalisust!Foto: Jim Chesek/Unsplash
Uudised
20. juuni 2019, 11:00

JAANIPÄEV | Päästeamet küsib: kes on sinu jaanilõkke valvur?

Jaanipäeval tullakse kokku Eestimaa eri paigus ja süüdatakse traditsiooniline tuli. Selleks, et kõik mööduks positiivselt ja turvaliselt, tuleb silmas pidada ka olulisi tuleohutusnõudeid.

Päästeamet kutsub üles tähistama jaanipäeva turvaliselt ja registreerima süüdatavaid jaanitulesid ning nende lõkete valvureid. Ohutult tuld teinud inimesi premeeritakse kuue komplekti esmaste tulekustutusvahenditega.

„Jaanilõkke valvuri ülesanne on vastutada selle eest, et tule tegemisel oleks järgitud kõiki tuleohutusnõudeid. Samuti on lõkkevalvuri ülesandeks hoida oma seltskonna jaanilõkkel hoolsalt terve õhtu vältel silm peal ning hiljem kanda hoolt ka selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud,“ selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Kadi Laanemäe.

Lõkkevalvuri kampaania toimus eelmisel aastal esimest korda – toona registreerus jaanilõkke valvuriks 427 inimest.

Hakka lõkkevalvuriks ja hoia oma seltskonna turvalisust! Foto: Jim Chesek/Unsplash

Meelespea jaanilõkke valvurile:

  • Registreeri end oma jaanipäevalõkke valvuriks ja märgi kaardile oma ohutu lõke: https://jaanituli.geoape.com/.
  • Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest.
  • Jaanilõke tee hoonest vähemalt 15 meetri ja metsast 20 meetri kaugusele.
  • Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele ning hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.
  • Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (tuule kiirus alla 5,4 m/s). Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või et lõkkesuits ei häiriks naabreid.
  • Jaanipäeva tunde ja hea meeleolu loomiseks piisab ka väiksest lõkkest. Tähtis ei ole ju mitte lõkke suurus, vaid tore seltskond, kellega koos aega veeta, ja see, et kõigil on ohutu seal viibida.
  • Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid, nt pangetäis vett või liiva või tulekustuti.
  • Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks, seltskonna lõkkevalvurina kanna hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.
  • Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.
  • Hoia silm peal ka Päästeameti Facebooki lehel ja uuri, kuidas võita omale vägev auhind! Auhinnaks on 6 komplekti esmaseid tulekustutusvahendeid – vahtkustuti ja tulekustutustekk.
Jaanipäeva tunde ja meeleolu loomiseks piisab ka ju väikesest lõkkest. Foto: Almos Bechtold/Unsplash

Ohutu grillimise meelespea

  • Lahtise tule kasutamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Tulekahju võib alguse saada ka grillimisest, mistõttu on oluline järgida peamisi ohutusnõudeid.
  • Kuna rõdu ja terrass on hoone osad, on seal tahke kütusega grilli (nt söe- või puugrill) kasutamine keelatud.
  • Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult selliseid grillseadmeid, mis ei tarvita tahket kütust. Sellised on nt elektrigrilli või gaasigrillid, millel kasutus- ja ohutusjuhendis peab olema märgitud ka tootja luba rõdul või terrassil grillimiseks.
  • Lase grillil pärast kasutamist täielikult jahtuda. Kuum grill on tuleohtlik.
  • Jälgi, et grillimisel tekkiv suits ja lõhnad ei häiriks naabreid.
  • Ära jäta grilli järelevalveta!
  • Hoia alati käepärast ka esmased tulekustutusvahendid - veeämber või tulekustuti!

Grillimine kortermajas (terrassil ja rõdul). Kortermajas tuleb arvestada ka korteriühistu kehtestatud piirangutega – kui ühistu on rõdul grillimise ära keelanud, siis tuleb sellest ka kinni pidada.

Grillimine eramajas (terrassil, rõdul ja hoovis)

  • Puugrilli kasuta hoonest vähemalt 5m kaugusel.
  • Söega grilli kasuta hoonest vähemalt 2m kaugusel.
  • Enne grillimist puhasta grilli vahetu ümbrus kuivanud taimedest, okstest ja muudest põlevmaterjalidest. Vajadusel kasta kuiv maapind veega märjaks.
  • Ära grilli tuulise ilmaga, sest sädemed võivad kanduda kuni 200 meetri kaugusele.

Veeohutus

  • Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et ujumine ja alkohol ei käi kokku. Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, seetõttu on oluline, et veekogu ääres viibides oleks alati keegi, kes oma kaaslastel silma peal hoiab.
  • Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.
  • Veekogu ääres olles hoia oma lähedastel silm peal.