Kellele helistavad eestlased esimesena pärast liiklusõnnetust? (1)

Uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke helistab õnnetusejärgselt peamiselt kas kindlustusseltsi või politseisse. Nii vastasid vastavalt 31 ja 27 protsenti küsitletutest. Kolmanda variandina tuli esile elukaaslasele helistamine, seda eelistas 16% meestest ja 27% naistest. Sõpradele ja vanematele helistab sellises olukorras esimesena 5 % vastanutest. 4% vastajatest aga ei helista pärast õnnetust kellelegi ning soovivad iseseisvalt olukorra lahendada.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul ei ole olemas ühte kindlat lahendust, kuidas toimida erinevatele liiklusõnnetuste järgselt. Seega tuleb iga olukorda hinnata ja käituda vastavalt olukorrale.

„Kui liiklusõnnetuses saavad inimesed vigastada, on äärmiselt oluline helistada esmalt hädaabinumbrilee 112 ning kutsuda abi. Kui aga on tegemist väiksema õnnetusega, kus inimesed kannatada ei saa ning juhid jõuavad omavahel kokkuleppele, kes oli õnnetuses süüdlane ning vormistavad selle kirjalikult, siis on mõistlik helistada kindlustusseltsi, kus inimest juhendatakse kahjujuhtumi registreerimisel või pöörduda juhtumi registreerimiseks otse kindlustusseltsi koostööpartneri poole,“ selgitas Kukk.

Esineb ka olukordi, mille puhul ei jõua autojuhid kokkuleppele süüdlase osas, sel juhul tuleb helistada politseisse ja tegutseda neilt saadud juhiste järgi. Kuke sõnul ei tohi sellises olukorras kindlasti sõidukeid liigutada enne politsei saabumist, kes tulles ka sündmuskoha jäädvustab.

„Kui aga autojuhid saavad ise kokkuleppele kahju põhjustaja osas, tuleb siiski enne autode liigutamist teha sündmuspaigast pildid, mis on hiljem vajalikud liiklusõnnetuse menetlemisel. Tähele tasub panna seda, et kindlustusseltse huvitavad enam pildid, mis kirjeldavad liiklusolukorda laiemalt, seega piltide tegemisel tuleb keskenduda ümbruskonnale ja mitte niivõrd auto detailsetele kahjustustele, sest kindlustusseltsi koostööpartner teeb hiljem ise pildid autode kahjustustest,“ lisas Kukk.