Tähista suvistepüha! Avalda lembetundeid ja leia tulevane abikaasa

Suvistepühal on kombeks tuua kaski tuppa, õuele ja kiigeplatsile ning tähistada sellega juuni saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Lääne- ja Lõuna-Eestis ning mujalgi on meiude (kaskede) toomisel olnud oluline koht noorte suhetes: noormehed aitasid tütarlastel kaski tuua või tõid need salaja oma väljavalitu akna alla, andes sellega märku kosimisplaanidest.

Põllunduses märgivad suvisted külvitööde lõpetamist ja väikest hingetõmbeaega enne heinateo algust. Sel ajal said ka karjased vaba päeva või vähemalt vaba hommikupooliku, neile küpsetati sepikut ning anti mune. Õigeusklikel on suvisted, nagu lihavõttedki, olnud tähtsaks esivanemate mälestamise ajaks.

Mis siis suvistepühal ette võtta?

• Mine loodusesse! Metsa või parki, jalutama, matkale või piknikule ning võta enda eluski aega lihtsalt olemiseks ja kevadmärkide jälgimiseks.

• Too kased tuppa! Võid metsast tuua endaga ühes kaseoksi, et kodust seeläbi kõik haigused kaoksid. Tähelepanelik tasub seejuures olla, et ei võtaks väljast kaasa tundmatu poolt akna alla tooduid – nii võib veel võõra kosimisplaanidele nõusoleku anda!

• Vali tulevane kiige pealt! Kaski võib aga leida ka kiigeplatsilt, kus tõenäoliselt nii mõnelgi pool veel suvistepüha puhul kiikumas, laulmas ja mängimas käiakse. Teadupärast on ju tantsuplatsilt tulevase leidminegi klassikaks kujunenud! Valida tasuks peolt enesele see, kes kõige rohkem tiire üle võlli kiigub – juba Valjalas teati, et sellest inimesest peetakse ikka lugu. Kaarmas on soovituslik võtta peole ühes ka vihmavari, sest seal usutakse, et kui muul ajal vihma ei saa, siis pühade viimasel päeval tuleb ikka!

Kasutatud tekste raamatust "Eesti rahvakalender III".