Äpitaksodega põhjustatakse liiklusõnnetusi kaks korda sagedamini kui tavataksodega (4)

LKF-i juhi Mart Jesse sõnul on äpitaksode suur kahjusagedus kõigile ebameeldiv üllatus ja selle põhjustega on vaja tegeleda. „Kuigi tänavu on äpitaksod põhjustanud õnnetusi vähem kui mullu, siis äpitaksod on ikkagi mäekõrguselt kõige suurema kahjusagedusega sõidukite segment. Liiklusohutuse seisukohalt on hädavajalik, et regulatsioon tagaks kaasliiklejate ja reisijate ohutuse,“ ütles Jesse.

Jesse hinnangul ei täida platvormid ega ligi pooled äpitaksode juhid endiselt seaduse nõudeid. „Juhid varjavad oma tegevust nii riigi kui ka kindlustusandjate eest ning ei registreeri oma tegevust majandustegevuse registris. Seaduse ebamäärasuse ja järelevalve puudulikkuse tõttu platvormid pigem soodustavad sellist tegevust,“ märkis Jesse.

„Äpitaksondus seadustati poolteist aastat tagasi ja kätte on jõudnud aeg hakata praktikas ilmnenud probleeme lahendama. Esimese sammuna peaks platvormidele andma selge rahalise vastutuse selle eest, kui nad vahendavad seaduse nõuetele mittevastavate juhtide ja sõidukitega teenuseid,“ rõhutas Jesse.

Seaduses nõutud taksoveo sõidukikaart on hetkel 1650 äpitaksol, registris on aga kokku 4500 taksot. LKF-i statistika põhineb sõidukitel, mille omanikud on seadusekuulekalt sõidukikaardi hankinud. Kuna paljud äpitaksod ei ole majandustegevuse registris registreeritud, võib tegelik liikluspilt LKF-i statistikast mõnevõrra erineda.

Kahjusageduse protsent näitab osakaalu sõidukitest, mis põhjustavad kindlustusaasta jooksul liikluskahju. Sõidukite kindlustusaastat arvestatakse aasta jooksul kehtinud liikluskindlustuse päevade summa järgi.

1. novembril 2017 jõustunud ühistranspordiseaduse muudatus ühtlustas kehtivad reeglid plafooniga taksodele ehk tavataksodele ning äpitaksodele, mis kasutavad taksoteenuse pakkumisel infoühiskonna teenust.