ERAKORDNE PUUGIUPUTUS: mida teha, et vältida nakatumist puugihaigustesse? (12)

Nii Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein kui Nõmme Loomakliiniku assistent Angela Oravas tõdevad, et puukide rohkus sel aastal on tingitud soodsatest ilmastikutingimustest. „Tavaliselt on puukide leviku soodusfaktoriteks soe ja niiske hilissügis ning pehme talv, nagu meil möödunud sügis ja talv olidki,” kommenteerib Epštein.

Puugid on eriti ohtlikud just seetõttu, et erinevalt näiteks sääsest ei ole neid kuulda ega tunda, mistõttu tabamegi puugi sageli alles siis, kui see on jõudnud ennast juba kehale kinnitada. Olgugi et iga puuk haigust ei kanna, on oht inimestele ja lemmikloomadele seetõttu siiski suurem, kuna puukide arvukus suurendab puukidega kokkupuute tõenäosust, mis omakorda mõjutab nakatumise riski.

Terviseameti andmetel on haigestumine puukentsefaliiti aastate jooksul olnud stabiilne, kuid kasvanud on haigestumine puukborrelioosi – eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliiti haigestumist 85 ja puukborrelioosi 2284 korral, 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 ja 1963. Sellel aastal on viie kuu jooksul Eestis registreeritud 3 puukenstsefaliidi ja 268 puukborrelioosi haigusjuhtu, mistõttu on veel vara puukide suurema arvukuse ja haigestumise seost kommenteerida.

Puukentsefaliit või puukborrelioos – mis on mis?
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud ning kaalulangus. „Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve Erythema migrans, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugi hammustust,” täpsustab spetsialist ning lisab, et aja möödudes lööve kaob. Haigustunnustega tuleks aga esimesel võimalusel arsti poole pöörduda, kuna ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.

„Kuna puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt, siis talvel registreeritud puukborrelioosi juhud ongi juba need, mille puhul inimene on pöördunud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrvalnähtude või jääknähtudega,” manitseb spetsialist haigusesse väga tõsiselt suhtuma. „Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.” Kui entsefaliidi vastu on võimalik ennast vaktsineerida, siis puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub, mistõttu on oluline ennetada haigestumist puugihammustusi vältides.

„Kui inimene on aga nakatunud puukentsefaliidi viirusega, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi terveneb,” kirjeldab Epštein. Halvemal juhul ehk kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletikku. „Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe arsti poole pöörduda,” manitseb Epštein taas puugilt saadud viirusesse väga tõsiselt suhtuma, mitte seda gripiga segamini ajama. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus ning inimene uuesti ei nakatu.

Puugihammustuse vältimiseks:
• kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse
• kasuta putukatõrjevahendeid
• pärast välitingimustes viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused
• vaata üle oma lemmikloom, sest temaga võivad puugid tuppa sattuda
• vaata üle loodusest toodud lillekimbud, marjad, seened
• väldi pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist – pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele

Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
• võimalusel kasuta puugi eemaldamiseks peenikesi pintsette või apteekides müüdavaid erilisi puugieemaldamisvahendeid
• võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni ning sikuta ettevaatlikult. Kindlasti ära haara puugist väga kõvasti kinni ning hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
• pese hammustuskoht vee ja seebi või desinfitseeriva vahendiga
• kui puugi eemaldamine ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest

Lemmiku eest vastutab inimene!
Kui puugiohtlikus paigas viibides saab inimene ennast teadlikult ette valmistada, siis sama tuleks teha ka lemmikloomadega. Koerad ja kassid liiguvad igapäevaselt muru ja ka kõrgema rohu sees ning puugid on eriti varmad end just neile kinnitama. Nõmme Loomakliiniku assistent Angela Oravas tõdeb samuti, et mida rohkem on puuke, seda suurem on ka võimalus, et loomad võivad nakatuda puukide poolt levitatavatesse haigustesse. Samuti võivad koerad ja kassid puuke elamutesse kanda, mis kujutab endast taas suuremat ohtu inimestele. 

„Puukentsefaliit lemmikloomi enamasti ei ohusta, küll aga võivad nad saada nn puugihalvatuse, mis võib tabada nii koeri kui kasse,” täpsustab Oravas ja lisab, et kui inimestel tekib puugi hammustuse ümber esmalt punetav ala, siis sellist reaktsiooni loomadel üldjuhul ei teki. „Loomal võib esineda palavikku, apaatsust, isutust, kuid haigus väljendub peamiselt liigesepõletikuna.” Borrelioosile on Oravase sõnul omane ka perioodilisus - sümptomid võivad leeveneda või ära kaduda ning siis jälle tagasi tulla. Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka tüsistused.

„Teine levinud puugilt saadud haigus loomade seas on anaplasmoos, millel spetsiifilisi sümptomeid kahjuks ei ole, aga enamasti kirjeldatakse väsimust, palavikku, isutust ning lonkamist,” selgitab Oravas. Kui lemmikloom on haige ning tekib kahtlus, et tal on küljes olnud puuk, siis tuleb seda esimesel võimalusel loomaarstile mainida.

Ka lemmiklooma on võimalik kaitsta!
Üldise soovitusena toob Oravas välja, et lemmiklooma on võimalik kaitsta erinevate apteegis saada olevate puugitõrjevahenditega ning vältida jalutamist pikas rohus, mis on puukide meelispaik. „Kindlasti tuleks puugitõrjega alustada juba varakevadel ning jätkata sellega kuni hilissügiseni,” rõhutab Oravas hooajalise tõrje olulisust. „Kõige populaarsemad on täpilahused, närimistabletid ning kaelarihmad. Igale loomaliigile aga iga puugitõrjevahend ei sobi ja kindlasti tuleks enne loomaarstiga nõu pidada, milline ravim loomale kõige sobilikum oleks.” Esmakordsel rohu manustamisel tuleks looma Oravase sõnul hoolikalt jälgida ning kui ravimist peaks tekkima mingi reaktsioon, tuleks loomaga ruttu loomaarsti juurde pöörduda.