Küllap on mõni Eesti armastatud heliloojatest inspiratsiooni saanud just Lohusalu rannas jalutades. Foto: Lääne-Harju Koostöökogu
Reisimine
21. mai 2019, 09:22

Laulasmaa: mida teha Eesti heliloojate lemmikkohas?

Tänavu on laulupeoaasta ja kõige rohkem heliloojatega seotud kant Eestis on Tallinnast vaid pooletunnise autosõidu kaugusele jääv Laulasmaa. Sealsed Eesti heliloojate lemmikpaigad leiab üles mere ääres kõndides.  

Laulasmaad läbib sellest aastast uus Ranniku matkarada. See on killuke üle tuhande kahesaja kilomeetri pikkusest teekonnast, mis algab Leedu-Läti piirist ja lõpeb Tallinna all. Enamasti saab sellel rajal käia mereäärt pidi, kuid aeg-ajalt tuleb põigata ka sisemaale.

Sellest, et oled sattunud mere ääres just Ranniku matkarajale, annavad märku valge-sini-valged tähised kividel ja puudel. Sel suvel paigaldatakse matkaraja äärde suunaviidad, et lähedusse jäävaid vaatamisväärsusi olek lihtsam leida. 

Laulasmaa spa juures algab ja lõpeb Laulasmaa-Lohusalu matkarada, mis teeb tiiru ümber asula, näidates kätte läheduses asuvad Arvo Pärdi Keskuse ja veel mitmed Eesti heliloojate mereäärsed lemmikpaigad. Teed juhatavad sini-kollased märgistused.

Laulasmaa SPA juures algab ja lõpeb Laulasmaa-Lohusalu matkarada. Foto: Teet Malsroos

„Matkarada ei pea algusest lõpuni läbi käima, kuid nutikas on neid teetähiseid tähele panna, sest nii leiab kõige paremini vaatamisväärsused üles. Piisab kahest-kolmest tunnist, et ümbruskonnaga tuttavaks saada ja linnakärast puhata,“ ütles kohalik matkajuht Heiki Hõimoja.

„Laulasmaa on Eesti kõige rohkem heliloojatega seotud paik ja kohanimigi on muusikaga seotud. Seal asub Heliküla, mille rajasid heliloojad Villem Reimanni eestvedamisel ning kuhu esimesena jõudis kohale Heino Eller. Tänu Ellerile heliloojad Laulasmaa avastasidki. Suvel oma õpetaja juures külas käies jõudsid lühemaks või pikemaks ajaks Laulasmaa randa suvitama paljud tema õpilased: Arne Oit, Jaan Rääts, Ants Sõber, Harri Otsa, Jaan Koha jpt. Selline koht asub Tallinnast vaid poole tunni autosõidu kaugusel,“ lisas piirkonna ajaloo uurija Agu Veetamm. 

Kui sõidad Laulasmaale, tasub ära käia ka neis kohtades:

Arvo Pärdi keskus Foto: Tiina Kõrtsini

Arvo Pärdi keskus - kohtumispaik Arvo Pärdi loomingu austajatele, kus sageli toimuvad kontserdid.

Keila-Joa park - käänulistele jõekallastele rajatud pargis viib tee üle treppide ja kahe rippsilla vaatama Eesti võimsuselt kolmandat Keila-Joa juga.

Türisalu pank - Põhja-Eesti paekalda üks paremini ligipääsetavaid loodusobjekte (31 meetrit üle merepinna).

Pakri tuletorn Foto: Lääne-Harju Koostöökogu

Pakri tuletorn - Eesti kõrgeim tuletorn, tule kõrgus on merepinnast 73 meetrit. Lähedal asuvas Peetri Tollis saab näha ainulaadset 17.-19. sajandi külmrelvade näitust.

Ristna sadam - hiljuti rekonstrueeritud väikesadam maalilises Keibu lahes.

Harju-Madise kirik - kirik, mille kellatorn on ühtlasi majakas, kirikuaiast avaneb vaade merele.

Padise klooster - 14. sajandist pärit klooster on Eesti üks vanimaid arhitektuurimälestisi.

Kloogaranna rand - kilomeetrite pikkune liivarand, kuhu saab sõita rongiga.