Kuival ajal on auto kui välgumihkel, mis võib süüdata suure tulekahju
6. aprillist on kogu Eesti kuulutatud tuleohtlikuks ning mida kauem püsivad kuivad ilmad, seda hullemaks seis muutub – teeservad ja metsaalune on krõbekuivad. Kui sellisele pinnale kukub säde, on tulekahju paratamatu.
Statistika on karm: märtsis oli Eestis 62 metsa- ja maastikutulekahju, neist kolmandik leidis aset Harjumaal. Võrdluseks: möödunud aasta märtsis oli vaid 11 metsa- ja maastikutulekahju. Aprillis sõidavad päästjad kulupõlengutele mitu korda päevas: 1-17. aprillini on metsa- ja maastikutulekahjusid olnud koguni 337.
Enamus põlenguid saab alguse pisikesest hooletusest, meenutagem kasvõi äsjast, kogu maailma vapustanud Jumalaema kiriku tulekahju. Piisab mahavisatud suitsukonist või tähelepanuta jäänud lõkkest, et tuli kontrolli alt väljuks. Autoga metsa alla sõitmist tasuks aga hoopiski vältida, sest isegi kuumast väljalasketorust võib saada alguse suur tuleõnnetus.
Auto kui süütepudel
Auto põhja all on mitmeid kohti, mis võivad teinekord vägagi kuumad olla. Me ei räägi siinkohal riketest või ebakõladest – täiesti tavaliselt töötav Webasto lisakütteseade laseb välja tulist õhku, mis võib kuivad lehed süüdata.
Ka diiselmootoriga autode kübemefiltri puhastustsüklis kasvab väljalaske temperatuur ohtlikult kõrgeks ning ülikuival hooajal võivad rohukõrred sellega kontakti sattudes süttida.
Samuti läheb bensiinimootoriga auto väljalaskesüsteem, eriti katalüsaator, kuumaks. Ning kui näiteks pehmes pinnases kinni olles tugevalt gaasi anda, muutub väljalaskekollektor mõne minutiga hõõguvpunaseks. Kõik, mis lähedale jääb, süttib.
Alles hiljuti ringles sotsiaalmeedias video sellest, kuidas kuivas heinas kinni olnud auto pärast mõningast ukerdamist koos sama heinaga maha põleb. Ainuüksi see näide ilmestab hästi kui kuum on auto väljalaskesüsteem: kulukuiv süttib isegi juhul kui sõiduk on tehniliselt täiesti korras. Koos riketega kasvab süttimisoht.
Kommentaarid (0)