Heidi Hanso: "Kui saad, vali sinagi kohalikku liha. Uuri, kuidas see loom, kes su lauale jõuab, oli eluajal peetud ja ole tema liha eest tänulik."Foto: Teet Malsroos
Uudised
18. aprill 2019, 12:37

Heidi Hanso: „Kuidas ma lõpuks kana tapsin ja miks ma selle üle uhkust tunnen?“ (2)

Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso räägib tunnetest, mis teda valdasid, kui pidi tapma oma hoole ja armastusega kasvatatud kana. See pani teda küsima, kas me ikka väärtustame liha piisavalt?

Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso räägib tunnetest, mis teda valdasid, kui pidi tapma oma hoole ja armastusega kasvatatud kana. See pani teda küsima, kas me ikka väärtustame liha piisavalt?

Jah, aprillikuus juhtus tõepoolest nii, et ma tapsin ise ära oma elu esimesed linnud: ühe poolpiduse kalkuni, kes naabrinaise juures üle jäi ja minu oma talu kana, kes sõi teiste kanade mune. See, et suutsin linnu keha tema peast eraldada, võtta tema hinge ja elu, oli minu jaoks suur eneseületus ja pani mind põhjalikult juurdlema toidu, toitumise ja ausa liha saamise üle.

Keegi ütles mulle hiljuti, et teab maailmas kolme tüüpi inimesi: veganeid, poelihasööjaid ja neid, kes söövad küll liha, aga ainult sellist, mida ise kasvatavad ja tapavad. Ma pole veel see viimane, aga tõenäoliselt olen oma peas sinna poole teel. Esimene, vegan, oleksin ma enne kui see teine. Valik liha süüa on isiklik, samuti valik, millist liha süüa ja mis seal salata, ega ka mina päris poekraamita hakkama saa ja selles ei ole ka kvaliteedi koha pealt midagi hullu, kui loomadele profülaktika mõttes manustatud ravimid, liigikauged pidamistingimused, ning poolfabrikaattoodetele lisatud ained välja arvata. Meil on Eestis tegelikult väga vedanud, meie poodidest on võimalik ka väga head kohalikku liha saada.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99