Kus kuramuse kohas raha kokku hoidsid et nüüd lehes virised. Kriibiti vana audi velg ära ümber mutriavade. On kah asi mille üle kiunuda. Vaheta siis margiesinduses ja vaata kuidas seal tehakse
Teema ongi kummimeeste töö kvaliteedist, klient ei pea otsima üle Eesti kvaliteeti, vaid see peab olema tagatud igas remonditöökojas. Selle asemel, et aega raisata, toleb nendel haltuurtegijatel hapnik lihtsalt korraks kinni suruda, küll siis teavad, mida edaspidi teha.
See määre on ka terasveljedel ja muidugi selleks määritakse, et rehv korralikult veljele koolduks. See ,ääre lahustub vees ja ja kaob velgedelt veel enne, kui pesulasse jõuad.
Mõnes kohas lastakse määre vahele,pingutatakse võtmega üle,tasakaalustamiseks kasutavad alati uued raskused,aega kulub 1,5 tundi.
Käisin ka seal rasvanööri paigaldamas,seda muidugi ei osatud paigaldada,lasin välja võtta ja uuesti paigaldadasiis küll käis töö närvitsemisega ,arvan et rohkem sinna ei lähe,kuna mujal saan 40 minutiga hakkama.
Kui on huvi võin jagada kohta.
Asub Haapsalus tradilo taga rehvitöökoda.töö kiire ja korralik ja head rehvid saab ka seal osta.
endal oli eelmine aasta selline ääretult ebameeldiv kogemus,et peale rehvivahetust olid veljeääred üleni mingi valge määdrega koos ja seda pandi sinna meelega kuna pärast pesu avastasin,et neljast veljest kolm olid ära kriibitud ehk siis värv ja lakk maas.
Vingujad autopeded peaks ise rehvitöökojas päeva töötama,siis jutt muutub.Kõikidel alumiiniumvelgedel ei käi liimitavad raskused,heebel peabki olema metallist mitte plastikust.Plastik paindub või läheb katki.Õige rehvirõhk tuleb ise ikka rehvi lasta.Kellegil pole aega näpuga raamatust järge ajada ,palju see täpselt vastavalt automargile olema peab(2,2atm on kuskil keskmine)
Peale rehvirõhu peaks veel kontrollima kas ikka kõik mutrid ka kinni sai ja ega mõni tikkpolt jaapani autode puhul liiga pingule ei saanud. Tahavad ära murduda . Ise jooksete järjekorda kui päike paistma hakkab või esimene lumi maha sajab. Saate mis tahate.
Vot see rehvile kirjutamine. Eriti veel välisküljele, on lauslollus! Õige rehvimees oskab (mina vähemalt) vabalt öelda rehvi vaadates, kus rehv antud autol täpselt paiknes!
Suudetud valuvelg plekkvelje mutritega kinni lasta. Sellele järgnev püüdlus velgi auto alt kätte saada lõppes puudumisega ja velje kahjustusega kahjuks. Eeldanud et töökoda teab velgede kinnitusi..siiski ei.
Tere. Probleeme mõnikord ikka esineb. Näiteks on sagedaseks mureks valuvelje pinna kriipimine rehvi sisekülge veljelt maha pressides, sest velje välispind jääb vastu rehvipingi toetuspinda ja kui pindade vahel on vähegi ebapuhtust, saab velg kriimustatud.
Samuti on tõsine mure teatud vanemate autode (nt MB A-klass või e30 3-seeria BMW) tõstmisega valedest kohtadest, mis kahjustab auto keret.
Eriti kurvaks teeb kui Su hobiautot ja ta velgi on kompetentsetes töökodades näiteks Saksamaal 20-30 aastat suudetud pea uueväärsena hoida ning kohalik töökoda esimese asjana oma jälje jätab. Küll õpime.:)
Keegi ei löö v velje külge p velje raskust olemas v velje loodavad raskused. Pinkidel 6-9eri programmi norm töökojas tehakse nii nagu enne oli. On ka autopedede programm mis peidab raskuse kodara taha. Lp rehvimees
appiii!!!!! vaene autopedekene, nüüd ei saa kindlasti kohe mitu ööd magada, kõrgväärtuslikud iljitshiaegsed veljed mõrvunud. pöörduks kohe euroopa iimõiguste kohtusse
olen ise tasakaalustanud ja lõiganud, ja on müõyey küll vähemalt 2 gr täpsusega teha, kuid esimene asi, tuleb ratas väga täpselt pinki panna. See töö võttis mul paar tundi ja see oli ka ainuke kord minu akus, kui minu autol sai rattad tasakaalu. Omal pinki ei ole ja olen edaspidi paratamatult pidanud käima Teeninduses. Rattalaageid saavad vatti ja neid tuleb tihti vahetada, see juba kallis lugu.
Need käivadki jah enamustel valuvelgedel sise küljele. Seal polegi lakki ja pole ka midagi kasutada. Esiküljele jah ei panda. Mõnedel vanadel valukatel oli ka esküljel löödavate raskuste rant olemas, aga selliseid velgi ei toodeta enam ammugi ja kui kellelgi ongi sellised alles, siis lakki seal nagunii pole
sa peter räägid juba päris tarka juttu. 30 hrammi ei viska tasakaalustamata ratas ka, kui suk nii on, siis esimene asi osta õiged veljed ja rehvid. minu autol üle 10 grammi raskusi ei panda ja kui 10 grammi on tasakaalust väljas, siis sellega enam sõita ei saa. või on sul veoauto
Nii on mul läks rehv katki kuu peale rehvivahetust. Enda hiina võtme keerasin kohe pooleks. Sõber tõi tuttava remondimehe käest uue võtme ja 2m saba kahe peale saime vaevu poldid lahti. Lööge pi6ku seal kadaka tee bensuka taga angaaris!
topelt veljed ja rehvid, saab ise vahetatud.
Savi järjekordadest ja aastatega saab miski rahagi kokku hoitud.
Ei pea kuhugi sõitma ega higistama, endale sobival hetkel vahetan.
Ei pea pidevalt tasakaalustama, vajadus annab tunda sõites siis jah.
Vanasti sai põlve otsas tasakaalustatud enam ei viitsi kuna vajadus harv ka.
Eksid. Mõnikord on rehvivahetuse järel ratas paigast ära oma 50-60 "grammi". Tasakalaalustatakse ära, jääb paar grammi. Kuu aega hiljem on see ikka ainult 4-5 grammi, halvimal juhul 10 grammi.
Tean seda täpselt, sest enne pikki autoreise käin rattaid alati tasakaalustamas. 30-40 "grammine" viskamine on maanteekiirusel juba lausa füüsiliselt tuntav ja lõhub aegamööda aga järjekindlalt kõiki veermikuosasid, eriti aga laagreid ja pukse.
Mingi vana Lada puhul on see võib olla tõesti suva ja külamees võib ise pukkide otsas autol rehve vahetada, aga korraliku auto puhul ei tasu see koonerdamine ära
Miks arvatakse, et rattaid peab enne igat hooaega tasakaalustama. Tasakaalustage , viige ratas uksest välja , tooge tagasi ja laske teist korda tasakaalustada, siis veendute, ei see ei olnudki tasakaalus ja tasakaalustatakse teist korda. Sulle tehakse selgeks, et nii peabki olema, alati kui ratta uuesti pinki paned on see tasakaalust väljas.
Grammi täpsusega ei pane keegi, kaalid om kõige väiksemad 5 grammised ja pingid ob seatud 19 grammilisele täpsusastmele, + veel tsentreerimatult ratas pinki pandud ja need vead tulevad kuni 15 grammi, mis sõidu ajal teeb juba head vudinat. Lähed tagasi, siis õeldakse, et osta korralik auto. Minu teada rattad on ümmargused olenemata markidest kõikidel autodel.
Käin juba 4 aastat sellises töökojas nagu MINUREHVID.EE.
Siiamaani ainult positiivsed kogemised. Viisakas teenindus, puhas ja kogemustega tiim.
Veljed pestakse pesumasinaspuhtaks, kleebitavate raskuste liim võetakse alati maha ja vajadusel pannakase ka veljega sama värvi raskused külge, et silma ei paistaks.
Rehvid või siis rattad pannakse ka alati ka kottide sisse.
Mina igaljuhul väga rahul poiste tööga ;-)
Ammu oleks aeg omada temaatilist interneti lehekülge, kus oleksid hinnangud kõigile Eestis tegutsevatele autoremondi- ja rehvivahetuse töökodadele. Lisaks foorum. Kahjuks Auto24 ei koteeru.
Veel üks suur viga mida tehakse rataste vahetamistega on see,et rataste kinnikeeramisel ei kasutata momentpadruneid ja keeratakse täislaksuga kinni mis tekitavad mikropraod valuvelgedes.
45 aastane Mart on vist algaja autoomanik, sest ta ei tea lihtsalt "õigeid" kohti. Valuvelgedele pannakse alati kleebitavad raskused, sealjuures balansseeritakse rehv grammi täpsusega. Rehvirõhku vaadatakse juhiukse juurest posti pealt ja täpselt ettenähtud rõhk sisse pannaksegi. Rehvide eemaldamisel kirjutatakse siseküljele, kus rehv autol asus ja järgmine kord tõstetakse need ringi, et kuluks ühtlaselt.
Lõpuks keeratakse veljemutrid loomulikult momentvõtmega üle, rehvid pannakse tasuta kilekotti ning tõstetakse auto peale.
See kõik kokku maksab mulle 25 eurot. Mina olen rahul. Tean kus käia
mul seisis halbu kapsaid söönud ja õlut joonud töömees kompressori kõrval, nüüd ei saa kummidest õhku välja lasta, haiseb koledalt, väga paha teenindus, väga paha...
Kui rehv kenasti täis on ja löökauke väldid, siis ei pea. Ega ei tahaks ka, kui vanad raskuste eemaldamisel saab velg valu, kuna ei kasutata ette nähtud tööriistu (vahetpole, kus vahetad). Igalpool praktikandid platsis ja bingo loto käib.
Üks kohila lähedal bensuka vastas on mingi koht. seal pandi mulle autole valed veljed +rehvid alla. Õhtul sõitsin koju ja nägin et plekkvelgede asemel on valukad all. tagasi ma ka ei läinud
Eks see ongi nii et peab enne omal nahal kogemuse saama. Keegi sinna viita ei pane et ärge minge sinna töökotta.
Samas oleks see ka vb ebaõiglane, sest töötajad vahetuvad ja ehk on õnne järgmisel korral kui kõik hästi tehakse.
Vahetasin kunagi rehve Pihkvas. Peale ratta mahavõtmist läks see pesumasinasse ja alles siis läks rehvivahetuseks. Peale mutrikeerajaga kinnitamist käidi kõik 4 velge veel käsivõtmega üle. Asi kokku 15€ . Meil sellist asja naljalt ei kohta.
Milleks üldse enda elamispinna või koduga eputada? Eluase on elamiseks, mitte edvistamiseks. Kõige parem on elada väikses soojakus või kui nõudmisd kõrgemad, siis kööktoas.
Lasin talvel valuvelgedel olevad vanad suverehvid uute vastu vahetada, kokku 20€. Alla kruvisin ise kui soojaks läks, pool tundi linnulaulu saatel nokitseda pole paha.
Nii suve kui talvejooks valuveljedel, vahetan alati ise ja järjekorrad ning hinnad ei kõiguta.
Olen 40 aastat vahetanud ise rattaid,just nimelt rattaid oma autol kevdel ja sügisel, ei kriime ja veljed pestud ja vahatatud.otsige norm koht, ainus soovitus.
Lugupeetud Mart 45 , ka valuvelgedel kasutatakse löödavaid raskusi. Valuvelgede löödavad raskused ,mitte plekkvelgede löödavad raskused. Need on erinevad asjad. Ei ole nii ikka et peab alati panema kleebitava.
Teemat ei valda siis ongi jonn kiire tulema.
See on ikka julm jah kuida lõhutakse velgi. Sama ka rõhuga, kõik olid erinevad (Alati pean üle pumpama kui vahetusest). Ja hinnad on ülemõistuse! 14 tolline uus rehv maksab vähem kui vahetus! Ajuvaba!
kui oled ükskõikne oled ka staazikas pohuist.mis puutub kriimudesse autot tuleb hoida nagu naist.kui oled arjunud sõitma numbri ja ämbriga siis vaata peeglisse.sõitmist ju ei sega missest et koliseb
Raha on kalli auto ja kallite rehvide jaoks, siis peaks olema ka korraliku töökoja jaoks. Teadmiseks seegi, et kui kasutada spetsvõtit siis 100 km. möödudes pead minema uuesti töökotta, muidu võib juhtuda see, et ratas võib autost mööda kihutada.
Rehvitöökodadega on sama probleem mis toiduasutustega. Kui lähed viid auto rehvitöökotta on seal noor poisike, päevapealt palgatud ja kohapeal poole tunniga väljaõpetatud hooajatööline kes ilmselt võib lisaks kõigele muule ka tõstuki käpad valesti alla panna ja mõlke põhja alla vajutada. Mul tõsteti 2 aastat vanal Audil põhjakate katki. Poisike vaatas, et oh pole midagi. Vaatasin ise, oli mõra sees. Maksid kinni. Nüüd see töökoda enam inimesi sisse ei lasegi. Muidu näed kuidas tööd tehakse ja nõuad veel kahjustuste eest raha. Klient istub ja ootab samal ajal kui poisike autot lammutab.
Lihtsam on vast öelda kus sedasi ei tehta.kui n.ö hooaja välisel ajal tehakse rehvivahetust suht hoolega siis hooajal nagu hetkel käib üks ülejala tegemine.lisaks artiklis toodule ei keerata valuvelge kinni dünamomeeteiga vaid tavalise võtmega-kõigepealt õhuga laksaki kinni ja siis tavalise ristvõtmega üle.
eks neid nurgataguseid töökodasid ole veel küll alles aga sinna minek on ikka inimese enda vaba valik. Loodame kõik, et selle artikli staari ei saadetud sinna relva ähvardusel.
KOMMENTAARID (118)