Kindlustusfirmade kahjustatistika järgi toimub kevadeti umbes kolmandik kogu aasta klaasikahjudest. Kõige sagedamini pöördutakse kindlustusse põhjusel, et auto esiklaas on purunenud. Kui vaadata kõikide kahjude hulka, siis klaasikahjude osakaal on kevadel pea pool kõikidest kaskokahjudest, samas kui muul ajal on klaasikahjud ligi kolmandik juhtumitest.
Tänapäeva autode liimklaasid on kere kandvad osad. Klaasini jõuavad kõik kere dünaamilised ja staatilised koormused, mis mõjutavad sõiduomadusi ja vastupanu liiklusõnnetustele. Uuemate sõiduautode esiklaasid on kumeramad, õhemad ja kergemad, ning esiklaas võib puruneda ka juba nõrgemast löögist. Seetõttu võib väiksemgi väline vigastaja, nagu näiteks kivi, naastrehvi naast või löökauk, esiklaasi kergesti lõhkuda. Vigastust suurendavad välistegurid nagu kere paindumine või tuule surve maanteesõidul.
Liimklaas tagab umbes 30% kere jäikusest. Kuna klaas peab hoidma kere jäigana, siis mõjutavad erinevad väänded ja pinged ka autoklaase. Näiteks kui auto pargib ühe ratta või ühe küljega tee äärekivile, tekib keres pinge, mis kandub üle klaasile ja pole mingisugune ime, kui tundidega joonistub auto klaasile olemasolevast täkkest selgelt nähtav pragu
Kahjustatud esiklaas on tervest nõrgem ning see on ka otseseks ohuks autos viibijatele. Häiritud on juhi vaateväli, kojameeste töö ning kokkupõrke korral ei kaitse mõranenud klaas sõitjaid katuse või auto esiosa sissevajumise eest.
Mis on peamised põhjused, miks klaas puruneb, ning kuidas kahju puhul edasi toimida, loe põhjalikumalt Acceleristast.
Kommentaarid