INDIA LÄÄNERANNIKUT AVASTAMAS: turistidest koormamata linnades tunned end nagu tõeline filmistaar

TÜÜPILINE TÄNAV KESKLINNAS: Kesise kvaliteediga tooted tuuakse igal hommikul laost välja ja pannakse müügiks keset tänavat, nii et jalutamiseks jääb ruumi väheks. Kaupade vahel veedavad oma päeva ka koerad, lehmad ja kerjused.Foto: Robin Roots

Reisimine

16. märts 2019, 00:03

INDIA LÄÄNERANNIKUT AVASTAMAS: turistidest koormamata linnades tunned end nagu tõeline filmistaar

Robin Roots

Töötades mõned aastad Tallinnas India restoranis, hõljusid iga päev minu ümber indiapärased lõhnad ja maitsed, mis hakkasid juba ammu punuma minu sees mõtet päriselt sinna kaugele maale kohale sõita. Tahtsin näha, mis elu seal tegelikult elatakse ja mida süüakse. Ja ma ei pidanud pettuma.

Lend kulges Tallinnast Amsterdami ja sealt juba edasi India kõige rahvarohkemasse linna Mumbaisse, kus on elanikke umbes 12,4 miljonit. Meid ootas ees kolm nädalat täis seiklusi. Selle aja jooksul plaanisime läbi käia peaaegu kogu India lääneranniku – läks ju tagasilend Eestisse Mumbaist 1000 kilomeetri kauguselt Bangalorest.

Ettevalmistusi Indiasse reisimiseks ei teinud me peaaegu üldse. Läbi jäid lugemata nii Petrone „Minu“-seeria kui ka Lonely Planeti raamatud. See on ilmselt ka põhjus, miks meenus väike pisiasi, et Indiasse reisimiseks on vaja viisat, alles pärast lennupiletite ostmist. Õnneks sai selle aga küllalti kerge vaevaga: veebis tuli täita mõned avaldused, laadida üles passipildid ja maksta umbes 70 eurot.

Kuna olen varem korduvalt käinud erinevates Kagu-Aasia riikides, siis arvasin, et mis Indias ikka nii väga teistmoodi on. Kuid selgus, et peaaegu kõik!