Lume sulamisest tekkivad veelombid on praeguste ilmadega paratamatus, sest ühekorraga veeks saav lumi ei mahu korraga äravoolu. Jäätunud maapind ei suuda aga tekkinud vett korraga endasse imada.
Peamiselt räägitakse veeuputusest kui liikluskultuurituse osast – piisab linnakiirusel läbi lombi sõitmisest, et kõnniteel või bussipeatuses jalakäijad sopaga üle kallata. Sellest, et autojuht peaks enne igat tee peal olevat veekogu hoo maha võtma ja sealt võimalikult tasakesi läbi minema, räägitakse vähem. Ometi on isegi väikese veesilma puhul võimalus oma sõiduvahendile liiga teha.
Hooga sügavasse vette sõitmine võib halvimal juhul maksma minna tuhandeid eurosid ning auto võib vajada isegi uut mootorit. Häid tagajärgi hooga kevadiselt soolasesse lompi sõitmisel üldiselt ei olegi, sest lisaks mootorisse sattumise ohule võib liigne vesi rikkuda elektroonikat, kiirendada liikuvate detailide kulumist või panna auto roostetama.
Suurvesi ohustab üllatuslikult linnade ja asulate autosõitjaid – just väiksemad kitsad tänavad on need, mis kõige suurema tõenäosusega muutuvad mikrojärvedeks või -jõgedeks. Näiteks lõppes naistepäev ühele pealinna autoomanikule kurvalt – auto uppus Pärnu maanteel sügavasse lompi.
Millised on turvariskid ning kuidas ennetada auto rikkumist, loe põhjalikumalt Acceleristast.
Kommentaarid