Vanarahvas õpetab: kuidas tähistada tuhkapäeva?

Mida tähendab tuhkapäev?

Tuhkapäev tähistas peale vastlapäeva algavat suurt paastu, ühtlasi aeti sellel päeval kõik halb eemale. Vanarahvas viis siis tuhka põllule või aeda ja tegi toad korda. Aga neil oli veel palju vahvaid kombeid! Eestis on siiani mõnes paigas alles komme teha inimkuju ehk tuhkapoiss ja viia see salaja teise pere ukse taha, kust see edasi rändab. Kelle ukse taha lõpuks inimkuju jääb, seda peret ootab terve aasta laiskus ja lohakus. Vastlapäeva kommetele olid tuhkapäeva kombed enamjaolt risti vastupidised. 

Põnevad tavad ja kombed

• Nii nagu vastlapäeval, oli ka tuhkapäeval keelatud töö tegemine. Samas, kui vastlapäeval soovitati juukseid kammida, siis tuhkapäeval oli see keelatud, sest vastasel juhul muutuvad need tuhkjaks, katkevad, lähevad sassi ja on inetud või lähevad halliks, kõõm tuleb pähe jne.
• Ei tohtinud kaua üleval olla ega ka tule valgel töötada.
• Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, kuna sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist. Seetõttu visati külalistele tuhka järele või raputati seda nende jälgedesse.
• Härgi ei tohtinud ikkesse ega hobuseid rakkesse panna, sest arvati, et sellest tekib kõõm ja naha kestendus.
• Vanades 19. sajandi kommetes oli oluline koht ka tuha sõelumisel ja pesu pesemisel.
• Mõnel pool, eeskätt rannikualal, käidi saunas n-ö liha maha vihtlemas – oli ju algamas suur paast.
• Saaremaal oli kombeks viia teistele peredele uste taha kärbseid või jahvatatud putukaid.

Toidulaud

Kõiki selle päeva toite kutsuti tuhatoitudeks. Valmistati näiteks tuhakakku, tuhapulli, tuhaleiba ning tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi küpsetati ka lihaga kakke ja karaskit. Mõnel pool hoiti üks küpsetatud kakkudest karjalaskmispäevaks ja jagati siis loomadele. Tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid olid tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid. 

Tuhka kasutati mitmel moel ära

• Tuhaga korraldati erinevaid riitusi, mis pidid mõjuma viljakalt ja ravivalt.
• Tuhka raputati metsloomade ja kurjade inimeste jälgedesse. 
• Tuhaga raviti erinevaid nahahaigusi. 
• Tuhaga armastati ennustada, seda kanti kaasas nagu mulda või amuletti. 
• Tuhka laotati ka põllule, et saada paremat saaki ja et mulda väetada. 
• Tuhka kasutati ka puhastusvahendina, keetes sellest lehelist ja seepi, millega pesti pesu. 

Allikas: folklore.ee