Naljakad vastlakombed: lõigati juukseid ja käidi kosjas

• Tehti vastlavurr. Materjaliks oli sea sääreluu, mille keskele tehti auk, millest pandi nöör läbi. Vurr pandi undama. Hiljem tehti vurre suurtest nööpidest. 
• Naised ei tohtinud tööd teha. Eriti olid keelatud igasugused ringliikumisega seotud tööd, muidu võis tulla lambakahju. Lubatud olid rahulikud ja kodused tööd, näiteks paelte punumine. Tuld ei tohtinud süüdata, see võis kahjustada kariloomi ja hobuseid. 
• Suur söömaaeg. Vastlapäeval sai korralikult süüa, suisa seitse korda. Hommikuks oli vastlapuder, mis oli tangust tehtud. Lõunaks ja õhtuks sai süüa seajalgu ubade või hernestega. Kõik selle päeva road tehti lihast ja eraldi pakuti soolaube. Valmistati ka vastlakarask, mis hiljem vahetus välja vastlakukliteks. Kartulit ei söödud eriti, sest see pidavat tooma halba kartulisaaki. 
• Et sigadel hea kasv oleks. Kondid, mis jäid järgi seajalgadest viidi lauta sigade asemete alla, nii pidavat sigadel hea kasv olema. 
• Kada ajamine. See tähendas õlenuku viimist perest perre. Õlenukk tehti ise.
• Liu laskmine ja laulmine. Armastati liugu lasta spetsiaalsete vastlalaulude saatel. Mida pikem liug, seda parem linakasv. 
• Ka kosjas käidi. Selleks, et tuleks palju kosilasi, pidid tüdrukud haokubud seljas ümber kaevu jooksma. 
• Juuste lõikamine. Vastlapäeval tuli juukseid seitse korda kammida ja soovitavalt ka lõigata. Nii pidavat juuksed kauniks ja tihedaks kasvama. Ka hobuse saba lõigati. 
• Magama mindi videvikus. Kui läksid muul ajal, võis olla sinu aasta aeglane ja sa ei saanud oma töödega hakkama.

Veel põnevat

• Vastlapäeva nimetatakse ka lihaheitepäevaks, pudrupäevaks või liupäevaks. 
• Peale vastlapäeva algab paast, sellepärast söödi palju ja pidutseti enne. 
• Venelased pühendavad suisa terve nädala pidutsemisele ja pannköökide söömisele, seda nimetatakse võinädalaks. 

Allikas: Folklore.ee, internet