Foto: Pixabay
Tehnika
27. veebruar 2019, 15:55

Internetti pole vaja karta, kuid sealseid ohte tuleb vältida (1)

Eelmisel nädalal TÜ Narva Kolledžis toimunud aruteluõhtul andsid eksperdid kuulajatele ülevaate erinevatest küberohtudest, millest inimesed teadlikud peaksid olema. Selge on see, et internet mängib meie argielus üha suuremat rolli ning ohtudega hirmutamise asemel tuleks inimestele jätkuvalt selgitada, kuidas internetis oma andmeid hoida ning ohutult toimetada.

Narva politseijaoskonna juhtivuurija Vjatšeslav Braim tõi oma sissejuhatuses välja asjaolu, et iga-aastaseks küberkuritegevuse tekitatud kahju suuruseks hinnatakse kokku 500 miljardit dollarit nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. „Peamine on meeles pidada, et igasugune isiklik informatsioon on oluline ning seda tuleb hoida. Ühtlasi tasub alati olla ettevaatlik internetis võõrastega suhtlemisel,“ võttis Braim kokku kuulajatele tehtud ülevaate erinevatest ohtudest ja petuskeemidest, mille lõksu inimesed internetis langevad. „Alati tasub säilitada kriitilist suhtumist ning erinevate pakkumiste puhul põhjalikult kaaluda, kas neid tasub vastu võtta,“ ütles Braim.

Kaitseliidu küberkaitseüksuse ülem Andrus Padari sõnul pole mõtet internetti karta. „Inimesi ei tohi hirmutada, sest peame neid süsteeme ju paratamatult kasutama oma igapäevaelus nii täna kui tulevikus. Oluline on aga see, et teadvustaksime endale ohte ning võtaksime oma isikuandmete kaitsmist tõsiselt,“ ütles Padar. Padar lisas, et hiljuti jõustunud Euroopa andmekaitseseadusest on saanud väga tõhus meede isikuandmete kaitsmisel, sest see kehtestab ranged sanktsioonid neile ettevõtetele ja asutustele, kes inimeste isikuandmetega hooletult ümber käivad.

Muude küberohtude hulgas tuli pikemalt juttu ka valeinformatsioonist – projekti Targalt Internetis koolitaja ja Ehte humanitaargümnaasiumi haridustehnoloogi Dmitri Mištšenko sõnul õpetatakse nende koolis lastele, et igasugust internetist leitud infot tuleb kontrollida. „Internetis on saadaval massiliselt infot, kuid kunagi ei tasu loota ainult ühele allikale, sest alati on võimalus, et see info on eksitav. Seetõttu on oluline, et lapsed ja noored oskaksid infot kontrollida,“ ütles Mištšenko.

„On inimesi ja organisatsioone, kes kasutavad internetti pooltõdede või lausvalede levitamiseks, selleks, et tekitada ühiskonnas konflikti. Sellepärast ongi oluline tõsta inimeste teadlikkust ning allikakriitilisust, et oleksime selliste pahatahtlike infooperatsioonide eest paremini kaitstud,“ lisas küberkaitseüksuse ülem Padar.

Narvas toimunud aruteluõhtut korraldas Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu ning Targalt Internetis projektiga. Aruteluõhtu toimus osana kampaaniast #EUprotects, mille eesmärgiks on arutleda Euroopa Liidu rolli üle inimeste igapäevaelus.