Spaa: suple šampanjas või poe piima- ja maasikavanni

„Spaakülastus on eestlaste hulgas paaril viimasel aastal hoogsalt kasvanud. Statistika näitab, et eestlasi on mitu korda rohkem kui soomlasi,“ ütleb Aire Toffer. Kuna spaaliitu kuulub 16 spaa-hotelli, siis Eesti keskmised numbrid võivad talle näha olevatest mõni protsent erineda, kuid tendentsid on samad.

„Spaa-hotelli üks olulisemaid nõudeid on see, seal oleks bassein või vähemalt mingid veehoolitsused. Aga meil kipub ka neid spaa-hotelle olema, kellel veehoolitusi eriti ei olegi, on lihtsalt paar sauna,“ tõdeb Toffer. Paraku iga hotell, kes kasutab oma nimes sõna spaa, nõuetele päris ei vasta. Teatavasti tähendab spaa tervist läbi vee (ladina keeles Sanitas per Aquas).

„Palju on ka neid, kes tegutsevad nagu tavalised linnahotellid, kus spaa pakub lihtsalt vaba aja veetmise lisavõimalusi. Tallinna kesklinna hotelli tuleb inimene ikka öömajale ja mitte nii väga spaasse. Aga kui mõelda Haapsalule, Toilale, Pärnule või Värskale, siis sinna sõidab inimene juba spaa pärast ehk puhkama,“ räägib Toffer.

Uusi hoolitususi tuleb järjest juurde  

„Uusi hoolitsusi tuleb järjest juurde. Igaüks mõtleb, mida põnevat pakkuda. Samas pole uued teraapiad kindlasti see, mille pärast inimesed oma ostuotsuseid tegema hakkavad. Kõigest hoolimata on kõige nõutum spaahoolitsus läbi aegade olnud klassikaline massaaž,“ usub Toffer. Tõenäoliselt ei tõuka seda miski ka troonilt.

Põnevamatest uutest hoolisustest võiks nimetada maailmas unikaalset Saaremaal pakutavat punase muda mähist, männiokka ja mandliõli vanne Värska kuurortravikeskuses, šampanjavanni ja õunamassaaži Lavendli spaas, kõhu- ja kupumassaaži Kubija spaas, mikromulli vannihoolitsusi Viikingi spaas, põlevkiviõli hoolitsusi Toila spaas ja kuldset kehahooldust Haapsalu Fra Mares. Šampanjavanni saab võtta ka Taagepera lossis, samuti pakub Wagenküll spaa piima- ja maasikavanni. Piimavannis mee ja lavendliga saad mõnuleda ka näiteks Tartu V spaas ja Pärnu Estonia spaas.   

Piirid, kuhu sõita mudilastega ja kus saaks vanapaar mõnusasti aega veeta, on Tofferi sõnul hakanud väga hägustuma. „Täna tullakse väga palju ka lastega nendesse kohtadesse, mis varem olid mõeldud ainult üle kuuekümneaastastele külastajatele,“ ütleb spaaliidu tegevjuht ja toob näiteks Viiking spaa Pärnus. „Alguspäevist peale vanemale generatsioonile keskendunud hotellis on läbi aegade olnud väga head ravipaketid, aga peale nende avasid nad kolm aastat tagasi veekeskuse Viiking Saaga ja nüüd on vähemalt nädalavahetustel maja vallutanud lastega pered,“ tõdeb Toffer. Praegu ei saa enam kindlasti öelda, et Viiking oleks üle kuuekümnesele publikule.

Sama seis on Värska kuurortravikeskusega. „Värska sanatoorium on kindlasti Eesti taastusravi pakkuja number üks, aga tänu veekeskusele käivad ka väga paljud lastega pered nädalavahetustel ja koolivaheaegadel Värskas puhkamas,“ teab Toffer. Lapsi tõmbab kindlasti ka Tervise Paradiis Pärnus, kus eelmise aasta lõpul avati Baltikumi pikim liutoru. Ka Toila ja Tartu V Spa on palju lastele mõelnud. Samas on järjest juurde tekkinud selliseid kohti, mis suunatud ainult täiskasvanutele. Vaikust saab nautida näiteks Toilas ja Viimsis, ka 1. aprillil avatav Kalevi spaahotell sai renoveerimise käigus eraldi spaaosa täiskasvanutele.