Foto: Pixabay
Tehnika
7. veebruar 2019, 17:15

Kas Euroopa Liidu autoriõiguste reform tapab Youtube'i? (13)

Lähiajal leiab lahenduse Euroopa Parlamendis juba kaks ja pool aastat kestnud küsimus autoriõiguste reformi asjus. Probleemid avalikkuses suurt pahameelt tekitanud direktiivi artiklite 11 ja 13 üle pole vaibunud. Kestavad vaidlused autoriõiguste kaitsjate ning internetivabaduse eest võitlejate vahel.

Europarlamendis on ülekaal reformi pooldajate käes. Pigem seisnes probleem üksikasjades. Saksamaa ja Prantsusmaa olid eri positsioonidel, kuidas autoriõiguste direktiivi rakendada. Mõlemate esindajad on alati arvanud, et artikkel 13 on suurepärane, kuid Saksamaa, erinevalt Prantsusmaast, ei soovinud, et artikkel 13 mõjutaks kõiki. Saksamaa pidas varem oluliseks, et alustavad väikeettevõtted, kelle käive on vähem kui 20 miljonit eurot aastas, ei peaks tulevikus olema direktiivi poolt mõjutatud.

Nüüd on jõutud aga konsensuseni, väidab EFF. Saksamaa andis järele ning uue kokkuleppe kohaselt peab iga vastav ettevõte, kes on vähemalt kolmeaastane või mille aastane sissetulek on üle 10 miljoni euro, paigaldama autoriõiguseid kaitsvad automaatsed filtrid, mis on ülimalt kulukad. Seda muidugi juhul, kui läbirääkimised Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu vahel vilja kannavad.

Algne Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv loodi 2001. aastal. Sellest ajast on palju aega möödas ning internet pole enam see, mis ta oli 18 aastat tagasi. Interneti areng on olnud meeletu ning aeguvad direktiivid vajavad uuendusi. Kuid kas see tähendab, et kõik internetti laaditud sisu tuleb enne avalikkuse ette jõudmist üle kontrollida? Kõlab tsensuurina?

Artikkel 13-e praegusel kujul vastuvõtmisel jääb näiteks Youtube'i kasutamine piiratumaks kui hetkel – selles võib kindel olla. Reformi tõttu peaksid Youtube ning teised sotsiaalmeedia platvormid eemaldama miljoneid videosid. Youtube väidab, et artikkel 13 sunnib Euroopa kasutajate jaoks blokeerima valdava enamuse ka kogu maailmas üleslaaditavast sisust, kuna selle autoriõiguste omandiline kuuluvus on ebamäärane.

Internet on koht, kus meedia seguneb, ning luuakse omapärast väljundit. Filtrid, mis autoriõiguste reformi vastuvõtmisel veebi paigaldatakse, ei lase lihtsal meemimeistril või muusika remix-ijal enam oma hobiga tegeleda. Youtube, Wikipedia ja Twitch on vaid mõned näited platvormidest, mis on praegusel kujul uue reformi vastu sõna võtnud.

Euroopa Liidu autoriõiguste reform ei pruugi internetti täielikult rikkuda, kuid muudab seda tavakasutajale palju kõledamaks paigaks, kus loominguvabadus jääb piiratuks.