KUUMAASTIK: Nähes, mida vulkaan on saare lõunaosaga teinud, on raske oma silmi uskuda. Foto: Pixabay
Reisimine
9. veebruar 2019, 00:01

Laavakivist kaunitar Lanzarote (1)

Värvid ja vormid – just need kaks jäävad Lanzarotelt naastes kummitama. Osalt on loodus ise dramaatilised vaated maalinud, samas on saare geoloogilist ajalugu igal sammul ka teadlikult rõhutatud, et turistile muljet avaldada.  

Värvid ja vormid – just need kaks jäävad Lanzarotelt naastes kummitama. Osalt on loodus ise dramaatilised vaated maalinud, samas on saare geoloogilist ajalugu igal sammul ka teadlikult rõhutatud, et turistile muljet avaldada.  

Hiiumaast veidi väiksem Lanzarote on 60 kilomeetrit pikk ja 25 kilomeetrit lai. Kanaari saartest suurimast – Tenerifest – on ta kaks korda väiksem. Aafrikast lahutab saart vaid 125 kilomeetrit ja see mõjutab tugevasti ka Lanzarote kliimat, muutes saare poolkõrbeks. 

Vihma sajab seal üliharva, keskmiselt vaid 16 päeva aastas ning sedagi detsembrist veebruarini. Seda on palju vähem kui Tenerifel ja Gran Canarial, mille põhjaosa mõjutab niiske ja soe Kanaari hoovus. Talvel hoiab see hoovus kõiki saari soojas, suvel aga jahutab, hoides eemale Aafrika põrgukuumust, nii et temperatuur püsib aasta ringi 20–25 °C kandis. Lanzarotel püsib ilm siiski kõige stabiilsem. Seal pole kõrgeid mägesid, mis pilvi korjavad, nii et päike on garanteeritud praktiliselt iga päev. 

Edasi lugemiseks: