Ka sinu vereloovutus võib päästa inimelu.Foto: Pranidchakan Boonrom / Pexels
Uudised
14. juuni 2019, 06:28

HEATEGU: iga vereloovutus päästab elu (2)

Täna tähistatakse ülemaailmset veredoonorluse päeva. Vereloovutamine on üks viis head teha ja seeläbi päästa kellegi elu. Järgnevalt anname vastused oluliseimatele küsimustele, mis doonoriks olemist lähemalt avavad. 

Kas doonorlus on doonori jaoks ohutu?
Üks vereloovutus võib päästa kolme inimese elu. Doonorilt saadud vere koostisosad eraldatakse üksteisest, nii saab patsiendile üle kanda just seda vere osa, millest parasjagu puudus on.
Täiskasvanul on neli kuni viis liitrit verd, doonorile loovutatakse ainult 450ml, see moodustab olenevalt kehakaalust 7-13 protsenti vere kogumahust.

Mis on aferees vereloovutus?
Aferees vereloovutus erineb tavalisest vereloovutusest. Selle käigus eraldatakse doonori verest vaid vajalikud verekomponendid, ülejäänud kantakse doonorile tagasi. Afereesi eeliseks on see, et korraga saab koguda mitu veredoosi ühte või kahte komponenti, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Aferees sobib hästi just meesdoonoritele.

Mida peaksin teadma enne vere loovutamist?
Veregrupikuuluvus.
Määratakse sulle kiirmeetodil veregrupikuuluvus ABO- süsteemis.
Hemoglobiinisisaldus. Sõrme otsast võetud veretilgast määratakse hemoglobiinisisaldus. 
Isikut tõendav dokument. Võta kaasa fotoga isikut tõendav dokument, hästi sobib näiteks id-kaart.
Tarbi piisavalt vedeliku, toitu kergelt. Üks päev enne vereloovutust ja samal päeval on soovitav tarbida rohkelt mahla või vett. Süüa tuleks väherasvast toitu ja vältida rammusaid toite.
Paar tundi enne vereloovutust ei tohi teha suitsu.

Kuidas peaksin käituma enne vere loovutamist?
Kui tahad doonoriks tulla, siis pead…
…olema terve, söönud ja puhanud. Väldi vereloovutusega samal päeval suuremat pingutust, saunaskäiku ja ujumist.
…sinu kehakaal peab olema üle 50kg.
…sinu vanus peab olema 18-60 aastat.
…sa pead olema Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt kolm viimast kuud.

Kes ei sobi doonoriks?

Sa ei sobi doonoriks, kui…
…oled kasutanud nõelaga süstivaid uimasteid.
…põdenud või nakatunud B-või C- hepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja.
…oled nakatunud HIV-viirusega või arvad, et võid olla HIV- viiruse kandja.
…omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid, sh. raha eest.
…kui oled mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega.
…olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega.

Mis on e-doonor?
E-doonorit saad kasutada peale kolmandat vereloovutust. Tänu e-doonorile saad vaadata e-doonorikaardilt oma andmeid ja korrigeerida kontaktandmeid. Saad täita aja kokkuhoiuks enne verekeskusesse minekut küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta. E-doonorisse sisenemine on võimalik id-kaartiga!

Hea teada! 
Naised ei tohi verd loovutada menstruatsiooni ajal ja kolm päeva pärast menstruatsiooni, samuti raseduse ja imetamise ajal ning mitte varem kui kuus kuud pärast sünnitust.

Kus saan verd loovutada?
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus, Ädala 2, Tallinnas
Doonorifoorum, Narva mnt 5, Foorumi Keskuses, Tallinnas
Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses, L.Puusepa 1A, Tartus
Pärnu Haigla veretalituses, Metsa 1, Pärnus
Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus, Ravi 10D, Kohtla-Järvel 

Vaata rohkem infot www.verekeskus.ee